Uz' Oskol

Uz' Oskol
Новый Оскол

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	18,359 ristitud
Pind	16 km²
Telefonkod	+7−47 233-xx-xxx
Avtokod	31
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Uz' Oskol (ven.: Но́вый Оско́л) om Venäman lidn Belgorodan agjan päivnouzmas. Se om Uden Oskolan lidnümbrikon (edel vn 2018 sulakud — rajonan) administrativižeks keskuseks da palaks.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1637 kuti röunanverine lidnuz. Vl 1647 kändihe lidnaks Caröv-Alekseev-nimenke Aleksei Vaikneine-carin-alusenpanijan oiktastuseks. Udesnimitihe nügüdläižikš vl 1655 jogen mödhe, Vanh Oskol-lidnan rindataden 60 km pohjoižhe. Uz' Oskol sai makundan lidnan statusad vl 1779. Suren sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (3. heinku 1942 — 28. viluku 1943).

Uz' Oskol šingotase elektrodtegimel, mebel'fabrikal, mugažo sömtegimišton edheotandoil (leibänkombinat, kombisötken tegim, kanaferm).

Geografijan andmused

Uden Oskolan ümbrikon sijaduz agjas vn 2010 kartal

Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalas, Oskol-jogen (ven.: Оскол 472 km pitte, Severskii Doncan hura ližajogi) keskjoksmusen zavodindan hural randal, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Belgorodhasai om 110 km päivlaskmha avtotel. Lähembaižed lidnad oma Birüč koumekümne viž kilometrad päivnouzmha avtotedme i Koroč 52 km päivlaskmha avtol. «Vahn Oskol — Valuikad»-raudtejono läbitab lidnad.

Tobmuz

Rudnii-žilo (407 rist. vl 2016) mülüi lidnankundha Uden Oskolan ližaks. Lidnankundan pind oli 23,63 nellikkilometrad.

Anatolii Kuprijanov radoi enččen lidnankundan pämehen vn 2017 semendkuspäi.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 19 350 ristitud, lidnankundan — 19 959 ristitud, rajonan pol', vn 2021 lidnan — 18 359 ristitud. Kaik 18 856 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 20 tuhad eläjid vll 1989−2009 (20 900 rist. vl 2003).

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 87,1 %, ukrainalaižed — 0,6 %, toižed rahvahad — 1,7 %, rahvahuden ozutandata — 10,6 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid oma kaičenus i saudud lidnas: Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert' (1803) i Il'ja-endustajan pühäpert'-časoun' (letihe vll 2016−2018). Niiden ližaks Sündun Jumalannägundan jumalanpert' (1859−1963) ei ole kaičenus, rušihe renoviruimha territorijad.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma viž nomeruidud päivkodid (nomer 2, 3, 6, 9, 10), nell' keskškolad (nomer 1..4), lapsiden sädamižen pert', čomamahtoiden škol N.I. Platonovan nimed, lapsiden da norišton sportškol A. Je. Ščerbakan nimed. Maižanduzkolledž om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Irdkosketused

• Lidnan da sen municipaližen ümbrikon tobmuden sait (novyjoskol-r31.gosweb.gosuslugi.ru). (ven.)