Mine sisu juurde

Freid Zigmund

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Zigmund Freid)
Freid Zigmund
saks.: Sigmund Freud
Zigmund Freid vl 1921
Zigmund Freid vl 1921
nimi sündundan jäl'ghe:

saks.: Sigismund Schlomo Freud

radmižen toižend:

psühhoanalüütik, neuroloog, esseist

sündundan dat:

6. semendku 1856

sündundan sijaduz:

Příbor[d], Nový Jičíni ringkond[d], Čehanma[1][2][3][4][5]

valdkund:

 Austria keisririik[d]
 Tsisleitaania[d]
 Avstrii
 Kolmas Riik[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 146. real: attempt to concatenate local 'prefix' (a nil value).

kolendan sijaduz:

London, Londoni krahvkond[d], Sur' Britanii[2][6][1][4][5]

tat:

Jakob Freud[d][7][8]

mam:

Amalia Freud[d][8]

avtograf:

 Freid Zigmund VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Zigmund Freid (saks.: Sigmund Freud [ˈziːkmʊnt ˈfʁɔʏt]; sünd. 6. semendku 1856, Fraiberg, Avstrijan imperii — kol. 23. sügüz'ku 1939, London, Sur' Britanii) oli avstrijalaine psiholog, psihiatr i nevrolog, psihoanalizan alusenpanii. Hänen tedotöd valatoitiba lujas 20. voz'sadan tedomehiže i literaturan kirjutajihe, kuctas ridoid tähäsai.

Ičeze elos Freid kirjuti i publikui tedotöiden sur'kulud lugumärad, sädusiden täuz' kogoduz mülütab 26 tomad. Tedomehel nened arvod oliba: medicinan doktor, professor, Klarkan universitetan oiktusen arvostadud doktor.

Tuleban aigan tedomez' oli sündnu Saksanman augotižlibundan evrejalaižiden kanzha. Nell'voččes igäs prihaine sirdi kazvatajidenke Venha i sai parembad kodiopendust aigaližen lahjakahuden tagut hänen velliden da sizariden rindataden. Zigmund mäni läbi tulendegzaminoiš ühesavoččen i openui Venan gimnazijas. Valiči medicinan opendust, miše lähtta gollüdespäi. Vspäi 1873 sai opendust Venan universitetan medicinižel fakul'tetal, oli otnus biologijan tedotöihe opendamižes. Radoi lekaril armijas voden hätkte, sid' lekaril-nevropatologal Ven-lidnan läžundkodiš koume vot. Sen jäl'ghe mez' läksi radmaha läžundkodin psihiatrižhe klinikha pordon aigad, oli nervläžundoiden palakundan pälekarin hätken.

Mez' nai vn 1886 sügüz'kus, Marta Bernais oli hänen ak. Sündutihe kuz' last naimiželos: koume prihašt i koume neičukašt, kaik hö eliba hätken päiči Sofiš. Anna Freid oli Zigmundan tütren. Anna oli psihologan i psihoanalitikan, lapsiden psihoanalizan alusenpanii.

  1. 1 2 Národní autority České republiky
  2. 1 2 Deutsche Nationalbibliothek Record #118535315 // Gemeinsame Normdatei — 2012—2016.
  3. abART
  4. 1 2 Olomouc City Library regional database
  5. 1 2 verschiedene Autoren Biographisches Lexikon zur Geschichte der böhmischen LänderR. Oldenbourg Verlag, Collegium Carolinum, 2000.
  6. http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/10481885.2014.911601
  7. Lundy D. R. The Peerage
  8. 1 2 Kindred Britain
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.