Mine sisu juurde

Freid Zigmund

Vajehta tarkendused
Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Zigmund Freid)
Tarbhaine lehtpol'
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'
Freid Zigmund
saks.: Sigmund Freud
Zigmund Freid vl 1921
Zigmund Freid vl 1921
nimi sündundan jäl'ghe:

saks.: Sigismund Schlomo Freud

radmižen toižend:

psühhoanalüütik, neuroloog, esseist

sündundan dat:

6. semendku 1856

sündundan sijaduz:

Příbor[d], Nový Jičíni ringkond[d], Čehanma[1][2][3][4][5]

valdkund:

 Austria keisririik[d]
 Tsisleitaania[d]
 Avstrii
 Kolmas Riik[d]

kolendan dat:

23. sügüz'ku 1939(1939-09-23)[6][7][8][9][10][11][12][13][14][1][15][16][17][18][19][20][21][22][3][23][24][4] (83 vot)

kolendan sijaduz:

London, Londoni krahvkond[d], Sur' Britanii[2][25][1][4][5]

tat:

Jakob Freud[d][26][27]

mam:

Amalia Freud[d][27]

avtograf:

 Freid Zigmund VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Zigmund Freid (saks.: Sigmund Freud [ˈziːkmʊnt ˈfʁɔʏt]; sünd. 6. semendku 1856, Fraiberg, Avstrijan imperii — kol. 23. sügüz'ku 1939, London, Sur' Britanii) oli avstrijalaine psiholog, psihiatr i nevrolog, psihoanalizan alusenpanii. Hänen tedotöd valatoitiba lujas 20. voz'sadan tedomehiže i literaturan kirjutajihe, kuctas ridoid tähäsai.

Ičeze elos Freid kirjuti i publikui tedotöiden sur'kulud lugumärad, sädusiden täuz' kogoduz mülütab 26 tomad. Tedomehel nened arvod oliba: medicinan doktor, professor, Klarkan universitetan oiktusen arvostadud doktor.

Tuleban aigan tedomez' oli sündnu Saksanman augotižlibundan evrejalaižiden kanzha. Nell'voččes igäs prihaine sirdi kazvatajidenke Venha i sai parembad kodiopendust aigaližen lahjakahuden tagut hänen velliden da sizariden rindataden. Zigmund mäni läbi tulendegzaminoiš ühesavoččen i openui Venan gimnazijas. Valiči medicinan opendust, miše lähtta gollüdespäi. Vspäi 1873 sai opendust Venan universitetan medicinižel fakul'tetal, oli otnus biologijan tedotöihe opendamižes. Radoi lekaril armijas voden hätkte, sid' lekaril-nevropatologal Ven-lidnan läžundkodiš koume vot. Sen jäl'ghe mez' läksi radmaha läžundkodin psihiatrižhe klinikha pordon aigad, oli nervläžundoiden palakundan pälekarin hätken.

Mez' nai vn 1886 sügüz'kus, Marta Bernais oli hänen ak. Sündutihe kuz' last naimiželos: koume prihašt i koume neičukašt, kaik hö eliba hätken päiči Sofiš. Anna Freid oli Zigmundan tütren. Anna oli psihologan i psihoanalitikan, lapsiden psihoanalizan alusenpanii.

  1. 1 2 3 Národní autority České republiky
  2. 1 2 Deutsche Nationalbibliothek Record #118535315 // Gemeinsame Normdatei — 2012—2016.
  3. 1 2 abART
  4. 1 2 3 Olomouc City Library regional database
  5. 1 2 verschiedene Autoren Biographisches Lexikon zur Geschichte der böhmischen Länder — R. Oldenbourg Verlag, Collegium Carolinum, 2000.
  6. ↑ Фрейд Зигмунд // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  7. ↑ Rootsi Rahvusmuuseum — 1792.
  8. ↑ KulturNav — 2015.
  9. ↑ RKDartists
  10. ↑ SNAC — 2010.
  11. ↑ ISFDB — 1995.
  12. ↑ Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  13. ↑ BD Gest’
  14. ↑ Brockhaus Enzyklopädie
  15. ↑ Wollheim R. Freud, Sigmund // Grove Art Online / J. Turner — [Oxford, England], Houndmills, Basingstoke, England, New York: OUP, 2018. — doi:10.1093/GAO/9781884446054.ARTICLE.T029880
  16. ↑ GeneaStar
  17. ↑ Internet Philosophy Ontology project
  18. ↑ AlKindi
  19. ↑ Salzburgwiki
  20. ↑ Babelio — 2007.
  21. ↑ Proleksis enciklopedija, Opća i nacionalna enciklopedija — 2009.
  22. ↑ BeWeB
  23. ↑ Munzinger Personen
  24. ↑ Педагоги и психологи мира — 2012.
  25. ↑ http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/10481885.2014.911601
  26. ↑ Lundy D. R. The Peerage
  27. 1 2 Kindred Britain
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Freid_Zigmund&oldid=151274"