Hab

Vikipedii-späi
Hab
Hab
Hab
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Mal'pigiiänikoižed (Malpighiales)
Sugukund: Raidaižed (Salicaceae)
Heim: Topolid (Populus)
Erik: Hab
Latinankel'ne nimi
Pópulus trémula L., 1753
Areal
Image


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 22473
NCBI 113636

Hab (latin.: Populus tremula) om lehtezpun erik, mülütadas Raidaižed-sugukundha. Kazvab Evrazijan venos i vilus vöiš.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Pun tüvi om kolonnanvuitte ühthe metrhasai sankte, sase 35 metrad kortte. Eläb 80..90 vot tobjimalaz, i 150 vot harvoin. Kazvab teravas, no alištub pun südäimen läžundoile. Vanhad tervhed pud puttas vaiše erasti. Levitadud jurišt süveneb maha.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Hab om levitadud pumaterial. Ištutadas eländpunktoiš dekorativižeks kazmuseks, sügüzel lehtišt om erazvuitte mujul. Änikoičeb sulakus i om mezikazmuseks sil aigal, mezjäižed ümbriratas urbiden kleid propolisaks. Ottas kävutandaha kored nahkoiden dubindsubstancijaks i samha pakušt da vihandad mujud.

Habha sidodud vepsän tärtused[vajehta | vajehtada tekst]

  • Dupl' — tautatud hapaspäi lač.
  • Habaine pehk — hapanu südäimes hab.
  • Habaine pä — puine idol vai sangedpä, otuz.
  • Habik, habišt, habikišt, habžom — habaine mec.

Habha sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed[vajehta | vajehtada tekst]

Muštatišed[vajehta | vajehtada tekst]

  • Anopespäi armastust, ku habaižes puspäi lämäd.
  • Habaine om pä, ei vända nimidä.
  • Koivuižes kandos habašt vezad ei kazva.

Ozoitez[vajehta | vajehtada tekst]

  • Pol'hebod, pol'habad (segl).

Kacu mugažo[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]