Palatoi lugu

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Palatomiden luguiden järgenduzfunkcii pn = fsn); Δsn = pn+1² — pn². Δpn = pn+1pn; Δpn = 2, 4, 6, … .

Palatoi lugu om naturaline lugu, miččel om vaiše kaks' erased naturališt jagajad: üht da ičtaiž. Kaik toižed naturaližed lugud, paiči ühtes, nimitase palakahaks luguks. Muga kaik ühten enambad naturaližed lugud jagase palatomikš da palakahikš. Luguiden teorii tedoidab palatomiden luguiden ičendad. Renghiden teorijas palatomile luguile sättuba originaližed elementad.

Voden 2013 uhokun surembaižes tetabas palatomas lugus om 17,425,170 decimališt lugud.

Evklid ozuti ičeze teoremas läz 300 vodes edel meiden erad, miše palatomiden luguiden verd om loputoi.

Palatomiden luguiden jäl'genduz zavodiše muga:

2, 3, 5, 7, 11, 13, 17, 19, 23, 29, 31, 37, 41, 43, 47, 53, 59, 61, 67, 71, 73, 79, 83, 89, 97, 101, 103, 107, 109, 113, 127, 131, 137, 139, 149, 151, 157, … (A000040-jäl'genduz OEIS:as).

Palatoman lugun teorem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

\pi(x)\sim\frac{x}{\ln x}
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.