Radužnii (Hantin da Mansin avtonomine ümbrik)

Vikipedii-späi
Radužnii
Радужный
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 43,577 ristitud
Pind 142,05 km²
Radužnii Радужный
Pämez' Natal'ja Gulina
(heinku 2018—)
Telefonkod +7−34 668-xx-xxx
Avtokod 86, 186
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Radužnii (ven.: Ра́дужный, tot.: Радужный, ukr.: Радужний) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon pohjoižpäivnouzmas. Om ümbärtud Nižnevartovskan rajonan territorijal.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1973 kuti kivivoiradnikoiden žilo otmaha kävutamižhe Varjoganan kivivoin da sen gazan löudmižsijad. Hantilaižed nimitadas tahondad Varjogan Maa. Vn 1978 keväz'kul registriruihe eländpunktad Radužnii-žiloks i sauvoškanzihe kaikenaigašt pertištod. Vn 1982 22. päiväl uhokud kätihe Radužnijad radnikžiloks (lidnanvuiččeks žiloks). Vn 1985 15. päiväl elokud žilo sai lidnan statusad.

Radužnii šingotase kivivoin samižel, «Varjoganneftegaz»-kompanii om lidnan päedheotandaks. Sen ližaks, elektrokabeliden somustoitandan tegim radab, tualetbumagan pästandan edheotand i leibtegim oma olmas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Agan-jogen (ven.: Аган 544 km pitte, Obin oigedpol'ne bassein) da sen Agrnjogan- i Nöhisjaun-ližajogiden randoil, 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 464 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 671 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Nižnevartovsk (raudtestancii) 142 km suvhe orhal vai 165 km avtol i Pokači 107 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 320 km avtotedme, voib sadas Agan-jogedme. Vspäi 2007 ei ole lendimportad.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Radužnii om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez', edel vn 2015 redukud oli Duman ezimez'. Edeline lidnan pämez' (Administracijan pämez') om Sergei Baskakov (kül'mku 2015 — heinku 2018). Lidnan Duman ezimez' om Grigorii Borščov vn 2011 sulakuspäi.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 43 399 ristitud. Kaik 43 157 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 46..47 tuhad eläjid vll 1992−2009 (47 900 rist. vll 2005−2006).

Rahvahad (enamba 0,8 % vl 2010): venälaižed — 51,2 %, ukrainalaižed — 9,2 %, totarlaižed — 6,9 %, lezgilaižed — 4,2 %, azerbaidžanlaižed — 3,6 %, baškiralaižed — 3,2 %, kumikad — 2,4 %, tadžikalaižed — 1,8 %, vaugedvenälaižed — 1,0 %, moldovalaižed — 0,8 %, toižed rahvahad — 7,0 %, rahvahuden ozutandata — 8,7 %.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Joann Kronštadtalaižen jumalanpert'[1] om saudud vll 2000−2003. Islaman pämečet' om avaitud vn 2004 kül'mkuspäi.

Radužnijan politehnine kolledž[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Radužnijan lidnümbrikon pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Radužnijan politehnižen kolledžan sait (рпк86.рф). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad
Belojarskii | Hanti-Mansiisk | Jugorsk | Kogalim | Langepas | Läntor | Megion | Neftejugansk | Nižnevartovsk | Nägan' | Pit' Jah | Pokači | Radužnii | Sovetskii | Surgut | Urai