Tetraedr

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Oiged tetraedr

Tetraedr (grek. τετραεδρον — nell'tahknik) om kaikiš primitivižemb äitahknik, sen tahkad oma nell' koumesaumnikad. Tetraedral oma 4 tahkad, 4 ladvad da 6 kül'gad.

Ičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  • Paralleližil pindoil, kudambad mülüba tetraedran ristikoičenus kül'giden paroid, märitas ümbrikirjutadud parallelepipedad läz sidä tetraedrad.
  • Kaik tetraedran medianad ristikoičese ühtel čokkoimel, kudamb jagab niid 3:1 rindatuses, ku lugeda ladvalpäi (Kommandinon teorem)[1]. Sil-žo čokkoimel tetraedran bimedianad ristikoičese da jagase poleks.
  • Pind, kudamb mülüb tetraedran ristikoičenus kül'giden paroiden keskid, jagab nece tetraedr kahthe kohtaižhe mülüpaloihe.[2]

Tetraedran olend olmas substancijoiš[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  • Metanan molekul СН4
  • Ammiakan molekul NH3
  • Almaz C — tetraedr 2,5220 angstremad kül'genke
  • Flüorit CaF2 — tetraedr 3,8626 angstremad kül'genke
  • Sfalerit ZnS — tetraedr 3,823 angstremad kül'genke
  • Kompleksižed ionad [BF4] -, [ZnCl4]2-, [Hg(CN)4]2-, [Zn(NH3)4]2+
  • Silikatad — niiden aluses om tetraedranvuitte ion olanke da hapanikanke [SiO4]4-

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Глейзер Г. И. История математики в школе. IX — X классы. — М.: Просвещение, 1983. — Lp. 312.
  2. Гусятников П.Б., Резниченко С.В. Векторная алгебра в примерах и задачах. — М.: Высшая школа, 1985. — Lp. 216-217.
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.