Alatur
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2023) | 17,985 ristitud |
| Pind | 42 km² |
| |
| Telefonkod | +7−34 342-xx-xxx |
| Avtokod | 66, 96, 196 |
| Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Alatur (ven.: Ни́жняя Тура́) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Alaturan lidnümbrikon administrativine keskuz da pala, üks'jäine lidn.
Istorii[vajehta | vajehtada tekst]
Ende mansiden pühäpert' oli lidnan territorijal, mansin i vanhuskolaižiden küläd oliba lidnan ümbrištos. Alatur-eländpunktan aluz om pandud vl 1754 kuti žilo sauvomha da holitamha Alaturan raudantegint. Se sai nimed jogen mödhe, radaškanzi vl 1766, toihe kaugedraudad lähižiš tegimišpäi i ümbriratihe sidä korgedladuižeks raudaks. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1949 9. päiväl keväz'kud agjan alištusenke.
Alatur šingotase mašiništonsauvomižen tegimel[1] (ventilätorad, mašiništ atomsarakon täht), elektromehanižel tegimel[2] (järgenduzstancijad kivivoigazkompleksan täht), Alaturan GRES:al, lämuzizoläcijan tegimel i leibänkombinatal.
Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]
Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Tur-joginiškon (Obin hurapol'ne bassein) da sen Alaturan vezivaradimen-«uiton» oiktal randal tobjimalaz, 205 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om mägid da mecoid lidnan ümbrištos.
Alatur- i Mir-raudtestancijad ratas passažiroiden täht, sijadasoiš Turan oiktal randpolel. Matkad Jekaterinburghasai om 200 km suvhe orhal, 230 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Lesnoi ani päivlaskmas (pit'k röun senke).
Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 006 ristitud, lidnümbrikon nell' videndest, vn 2021 — 18 392 ristitud. Kaik 20 217 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24..26 tuhad eläjid vll 1989−2003 (26 800 rist. vl 1992).
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 93,0 %, totarlaižed — 1,8 %, ukrainalaižed — 1,1 %, toižed rahvahad — 4,1 %.
Ortodoksižen hristanuskondan Koumen Pühämehen jumalanpert'[3] udessündutase, ph. Sergii Radonežalaižen časoun' om letud vl 2022[4]. Niiden ližaks koume jumalanpertid ratas lidnümbrikon toižiš eländpunktoiš. Lidnan kaks' časounäd ei ole kaičenus. Islaman «Abd-Ar-Rašid»-pühäpert' om avaitud lidnas.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma kuz' päivkodid, nell' keskškolad (nomerad 1, 2, 3, 7), gimnazii, kul'turan da joudan «Junost'»-keskuz, čomamahtoiden škol, čomamahtoine škol, sportškol. Isan geotedištelendan tehnikum[5] (baziruiše Alaturas) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei[vajehta | vajehtada tekst]
-
Lidnümbrikon administracijan sauvuz (2019) -
Sijaližen istorijan muzei (2019, istorine Alaturan tegimiden ohjandusen pert') -
Alaturan GRES vl 2011 -
Kul'turkeskuz (2019) -
Lidnan uiton padosein vl 2019
Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]
- ↑ Alaturan Venta-kompanijan sait (venta-nt.ru). (ven.)
- ↑ Alaturan elektromehanižen tegimen sait (ntemz.ru). (ven.)
- ↑ Alaturan tulendan sait (n-tura.cerkov.ru). (ven.)
- ↑ Alaturan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Isan geotedištelendan tehnikuman sait (igrt.ru). (ven.)
Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]
- Alaturan lidnümbrikon Duman oficialine sait (duma-nt.ru). (ven.)
- Alaturan lidnümbrikon Administracijan oficialine sait (ntura.midural.ru). (ven.)
 |
Alatur Vikiaitas |
| Sverdlovskan agjan lidnad | ||
| Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||