Mine sisu juurde

Dät'kovo

Vikipedii-späi
Dät'kovo
Дятьково
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 25,255 ristitud
Dät'kovo Дятьково
Pämez' Sergei Lukjanenko
(reduku 2014—)
Telefonkod +7−48 333-xx-xxx
Avtokod 32
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Dät'kovo (ven.: Дя́тьково) om Venäman lidn da lidnankund Bränskan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Dät'kovon rajonan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1626 kuti Dät'kovo-külä, vspäi 1810 oli žiloks. Vl 1924 kätihe lidnanvuiččeks žiloks. Vspäi 1938 om lidnan statusanke. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil, oli päzutadud partizanoil vl 1942 (14. uhoku — 6. kezaku), lopuks Rusttal Armijal vn 1943 15. sügüz'kud. Okkupacijan aigan lidnan pertišton kaks' koumandest oli pandud mantazole, ristitišt poleni 17 tuhaspäi severzihe-se ristituihesai, se oli sirtud radmaha Saksanmas.

Dät'kovo šingotase hrustalin da meblin tehmižel, sauvondmaterialiden (raudbetonkonstrukcijad, keradajad puižed pertid) i sömtegimišton edheotandad ratas, mugažo releiden tegim om saudud.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase penen Olešn'-jogen randoil (ven.: Олешня), se lankteb lidnan taga vides kilometras Bolv-jogehe oiktalpäi (ven.: Болва 213 km pitte, Desnan hura ližajogi), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Kalugan agjan röunhasai om kuz' kilometrad päivnouzmha orhal, Bränskhasai om 25 km suvhe teidme. Dät'kovo-raudtestancii om olmas vspäi 1927 lidnan pohjoižes.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik nell' küläd da Vereščovk-raudtestancii (ven.: Верещовка kaikenaigaižeta ristitištota) mülüdas lidnankundha Dät'kovon ližaks. Lidnankundan pind — 190,26 km².

Lidnankundan pämez' om sen Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez'. Municipaližen «Dät'kovo»-ühtnikan administracii om likvidiruidud vn 2015 vilukule, likvidator oli Sergei Morozkin vn 2014 sügüz'kuspäi. Rajonan administracii tegeb sen velgusidme.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 29 439 ristitud, lidnankundan — 29 588 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 25 255 eläjad. Vl 2017 kaik 27 028 ristitud elihe lidnas i 27 283 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 34..35 tuhad vozil 1989−2001 (35 000 rist. vl 1992).

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] oma saudud lidnas: koume jumalanpertid i časoun'. Baptizman «Nadežda»-loičendpert' («toiv») om avaitud.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, nell' keskškolad (nomer 1, 2, 3, 5), gimnazii, kadetškol, olimpižen varan sportškol, muzikškol, čomamahtoine škol, lapsiden sädamižen keskuz. Bränskan energomašiništonsauvomižen da radioelektronikan tehnikuman filial[2] (edel 2016. vot — Dät'kovon industrialine tehnikum) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Dät'kovon pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Dät'kovon filial Bränskan energomašiništonsauvomižen da radioelektronikan tehnikuman бтэир.рф-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Bränskan agjan lidnad
Bränsk | Dät'kovo | Fokino | Karačev | Klincad | Mglin | Novozibkov | Počep | Sel'co | Sevsk | Starodub | Suraž | Zlink | Žukovk | Trubčevsk | Uneč