Düssel'dorf

Düssel'dorf
Düsseldorf

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2023)	629,567 ristitud
Pind	217,41 km²
Pämez'	Štefan Keller (kül'mku 2020—, Stephan Keller)
Telefonkod	+49−211
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart (2020)

Düssel'dorf (saks.: Düsseldorf [ˈdʏsl̩ˌdɔɐ̯f]) om lidn Saksanman päivlaskmas. Se om Pohjoine Rein da Vestfalii-federacijanman administrativižeks keskuseks. Federacijanman kahtenz' (Köl'nan jäl'ghe) i valdkundan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Lidn om Saksanman rahaazjoiden kahtenz' surtte keskuz Frankfurtan Mainal jäl'ghe, valdkundan modan keskuz, sur' transporttesol'm.

Istorii

Vl 1135 lidn om mainitadud ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš. Vspäi 1288 Düssel'dorf om lidnan statusanke.

Mail'man tetabid Henkel' (kodihimii), Metro AG (torguindverk), TissenKrupp (metallurgii) da E.ON (energii) kompanijoiden päfaterad sijadase lidnas. Düssel'dorfan kogosüdäiprodukt om 41,5 bln € (vl 2012).

Geografijan andmused

Lidn seižub Düssel'- (36 km pitte) da Rein-jogiden ühthejoksmusen sijas, Rein-jogen oiktal randal 28-167 metrad korktusil, om uzid rajonid hural-ki randal, 38 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Seičeme sildad ühtenzoittas Reinan randoid lidnan röunoiš. Duisburg-lidn om toine Rein da Rur-aglomeracijan pala, se sijadase pohjoižpoles ani lidnan röunan taga.

Klimat om ven valdmeren. Pil'vesine sä om paks azj, tal'vaigan eriližešti. Voden keskmäine lämuz om +10,6 C°, kezakun-elokun +17,3..+19,4 C°, tal'vkun-uhokun +3,4..+4,2 C°. Ekstremumad oma −20,8 C° (viluku) i +40,7 C° (heinku). Paneb sadegid 751 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus-elokus (66..77 mm kus) i tal'vkus (70 mm), vähemba uhokus-sulakus (46..56 mm kus). Paneb lunt kahesa päiväd tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..73 % röunoiš keväz'kus-elokus, 79..84 % redukus-uhokus.

Tobmuz

Lidnan rajonad (ümbrikod) i lidnanlaptad (2010)

Düssel'dorf jagase kümneks ümbrikoks-lidnrajonaks (saks.: Stadtbezirk) ičeze nevondkundoidenke, niil nevondfunkcii om vaiše. Ümbrikod alajagasoiš 50 lidnanlaptaks (saks. Stadtteil).

Edeline lidnan pämez' (saks.: Oberbürgermeister) om Tomas Gaizel' (Thomas Geisel, sügüz'ku 2014 — reduku 2020).

Eläjad

Lidnan ristitišt ületi 100 tuhad eläjid 1880-nzil vozil i oli 175 985 ristitud vl 1895. Kaik 569 364 eläjad oli lidnas vl 2000. Vl 2013 lidnan ristitišt oli 598 686 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 705 tuhad eläjid vl 1962. Ičeze ezilidnoidenke Düssel'dorf otab seičemenden sijan Saksanmas ristitišton lugun mödhe (1,2 mln vl 2022 i vl 2013). Mülüb Rein da Rur-lidnaglomeracijha (11,3 mln eläjid vl 2022).

Vl 2019 verazmalaižed otiba 23,6 % lidnan ristitištos (vl 2008 oli 18 %), i 42,6 % rezidentoid oliba verhiden maiden augotižlibundanke.

Transport

Kundaline transport om kiruhtramvai (99 stancijad, niišpäi 17 oma manalaižed) da lidnelektrojonuz, niiden ted ühtenzoittas Rein-Rur-aglomeracijan toižidenke lidnoidenke. Taksid i avtoiden kortoman servis ratas lidnas. Znamasine jogiport radab.

Rahvahidenkeskeine civiline Düssel'dorf-lendimport (DUS / EDDL, 25,5 mln passažiroid vl 2019) sijadase seičemes kilometras pohjoižhe lidnan keskusespäi röunanno Duisburganke, se om koumanz' surtte Saksanmas. Lendimportaspäi tehtas reisid Saksanman lidnoihe, Evropan, Päivlaskmaižen Azijan da Pohjoižen Afrikan maihe, sezonoidme — tropižihe lebutahoihepäi. Lendimport om ühtenzoittud päraudtestancijanke rippujan jonusen monorel'stel (Skytrain).

Irdkosketused

• Lidnan ohjastusen oficialine portal (duesseldorf.de). (saks.) (angl.)