Jadrin

Vikipedii-späi
Jadrin
Ядрин (ven.)
Етĕрне (čuv.)
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 7,918 ristitud
Pind 54,71 km²
Jadrin Ядрин (ven.) Етĕрне (čuv.)
Pämez' Vladislav Mihailov
(sulaku 2017—)
Telefonkod +7−83 547-xx-xxx
Avtokod 21, 121
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lidnan nägu Eläban Eziauguižen Stroican jumalanpertinnopäi (1829), vn 2018 nägu

Jadrin (ven.: Я́дрин, čuv.: Етĕрне, nitmar.: Ядырна, mägimar.: Йӓдӹрнӓ) om Venäman lidn da lidnankund Čuvašijan Tazovaldkundan lodehes. Se om Jadrinan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1927) da üks'jäine lidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1590 kuti varjoičendpost. Külä sai lidnan statusad vl 1781 oficialiženke Jadrinsk-nimitusenke, möhemba nimi lüheni nügüdläižeks.

Jadrinan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (spirttegim, maidon da lihan ümbriradmižen edheotandad), sauvondmaterialiden tehmine (savičun tegim), mugažo metallmašiništon tegim i omblendfabrik ratas. Lidn om maižanduzrajonan keskuseks.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Sur-jogen hural randpolel, päivlaskmha jogen känmaspäi, 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Čeboksarhasai om 60 km päivnouzmha orhal vai 77 km avtotedme. Lähembaine raudtestancii om Šumerl'-lidnas 59 km suvhe avtotedme.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Jadrin om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnankundan pämez' om sen Deputatoiden Nevondkundan ezimez'. Edeline lidnan pämez' om Irina Oblinova (reduku 2015 — 2017). Edeline lidnan Administracijan pämez' om Igor' Čečeneškin (kül'mku 2020 — kezaku 2022).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 614 ristitud, rajonan ristitišton koumandez, vn 2021 — 7 918 ristitud. Kaik 8 451 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11 tuhad eläjid vozil 1996−2001.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): čuvašalaižed — 66,7 %, venälaižed — 31,1 %, marilaižed — 0,4 %, ukrainalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 1,4 %.

Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas, niišpäi Spasan Toižetamižen päjumalanpert' i Mikoi-arhangelan jumalanpert' oma kaičenus vaiše paloin i ei ole väges.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, kaks' keskškolad, gimnazii, čomamahtoiden škol, lapsiden sädamižen pert', sportškol. Jadrinan agrotehnine tehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas.

«Volg»-avtote (M7) om vides kilometras pohjoižhe lidnaspäi.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Jadrinan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Jadrinan agrotehnižen tehnikuman sait (yatyadrin.ru).

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Čuvašijan Tazovaldkundan lidnad
Alatir' | Civil'sk | Čeboksarad | Jadrin | Kanaš | Kozlovk | Mariinskii Posad | Novočeboksarsk | Šumerl'