Karagandi

Vikipedii-späi
Karagandi
Қарағанды / Qarağandy
Flag
Valdkund Kazahstan
Eläjiden lugu (2023) 515,835 ristitud
Pind 279 km²
Karagandi Қарағанды / Qarağandy
Pämez' Meiram Kožuhov
(viluku 2023—)
Telefonkod +7−7212
Aigvö UTC+6


Lidnan kart (2007)

Karagandi (kazahan kelel: Қарағанды / Qarağandy, ven.: Караганда) om Kazahstanan lidn valdkundan keskuzpalas, videnz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Karagandin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1931 kuti sija pidatadud ristituiden täht samha kivihil't, GULAG:an severz'-se lagerid sijazihe täs. Vn 1934 10. uhokud eländpunkt läz lagerid sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Äjad joudutadud ristituišpäi jäiba eläda lidnas. Lidnan nimi libub karagan punvuitte-penhištospäi, se änikoičeb pakuižil, om levitadud lidnas da sen ümbrištos.

Karagandin ižandusen päsarakod oma kivihilen samine (2,5 mln tonnoid vl 2008), elektroenergetine (kaks' LEK:ad), mašinansauvomine (sidä kesken mägitransportine), sömtegimišt, sauvondmaterialoiden tehmine. Raudan metallurgii šingotase Temirtau-kaimdailidnas, 15 km lodeheze.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, «Irtiš — Karagandi»-kanalan lopus, 553 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Astan-pälidnhasai om 190 km lodeheze orhal, 215 km avtotel vai 241 km raudtedme.

Klimat om terav kontinentaline, päivoikaz kezal. Voden keskmäine lämuz om +3,8 C°, kezakun-elokun +18,6..+20,4 C°, tal'vkun-uhokun −11,0..−12,9 C°. Ekstremumad oma −42,9 C° (tal'vku) i +40,2 C° (eloku). Kezaaigan minimum om −2,3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +11,5 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus vaiše. Paneb sadegid 332 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (36..41 mm kus) i redukus (35 mm), oleleb niid vähemba vilusezonal (107 mm kül'mkus-keväz'kus). Lumikatken keskmäine korktuz sase 26 santimetrhasai uhokus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 50..55 % röunoiš semendkus-sügüz'kus, 77..79 % kül'mkus-keväz'kus.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Vspäi 1997 lidn jagase kahteks administrativižeks rajonaks: Alihan Bokeihanovan (edel 2021. vot Oktäbrin) i Kazibekbin; edel oli viž rajonad. Lidnan pind om 279 km², kaiken alištunuden akimatale territorijan — 498 km².

Edeližed lidnan pämehed (akimad) oma Jermaganbet Bulekpajev (sügüz'ku 2020 — tal'vku 2022), Nurlan Aubakirov (kezaku 2014 — sügüz'ku 2020).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 465 178 ristitud. Kaik 501 419 eläjad oli lidnas vl 2018. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 613 797 eläjad vl 1989. Karagandi sädab lidnaglomeracijad Temirtau-lidnanke da toižidenke ezilidnoidenke, kaik om 800 tuh. ristituid.

Lageriden enzne aig sel'gitab äirahvahut: vn 2015 zavodindas kazahlaižed oliba 42,6 %, venänikad — 40,3 %, toižed rahvahad — 17,1 %.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Edel 1997. vot oli tramvaimaršrutoid, vhesai 2011 trolleibusverk radoi. Karagandi(-Passažirine)-päraudtestancii sijadase lidnan keskuzpalas vspäi 1956, avtobusstancii om läz sidä. Koume tošt stancijad ratas 1930-nziš vozišpäi: Karagandi-Uz', -Hil' i -Sortiruind.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Sariark-lendimport (kaz.: «Сарыарқа» әуежайы / «Saryarqa» äuejaiy, KGF / UAKK, 271 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 22 km suvipäivnouzmha lidnaspäi. Tehtas reisid Venämaha (Moskv, Novosibirsk), mugažo Kazahstanan äjihe znamasižihe lidnoihe, om čarterreisid Antaljaha i Šarm-eš-Šeihaze, sezonreisid Minskha.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]