Nägan'

Vikipedii-späi
Nägan'
Нягань
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 58,733 ristitud
Pind 50 km²
Nägan' Нягань
Pämez' Ivan Jamašev
(kül'mku 2016—)
Telefonkod +7−34 672-xx-xxx
Avtokod 86, 186
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Nägan' (ven.: Ня́гань, tot.: Нягань) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon päivlaskmas. Om ümbärtud Oktäbr'skojen rajonan territorijal.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ezmäižed kaikenaigaižed eläjad mainitadas niiš tahoiš 19. voz'sadan lopus.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1965 kuti Näh-žilo varhapanemha mecad. Vodele 1967 saudihe raudted Ivdelišpäi (Sverdlovskan agj) žilhosai, ezmäine jonuz tuli, Nägan'-raudtestancii radab lidnan päivlaskmaižes palas. Vl 1978 sädihe «Krasnoleninskneftegazgeologija»-tedištelendekspedicijan, i pigai löutihe kivivoid žilon ümbrištos. Vl 1985 žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke, udesnimitihe raudtestancijan mödhe.

Nägan' šingotase kivivoin da sen gazan samižel (6 mln tonnoid i 1,5 mlrd m³ vl 2015, «PN-Nägan'neftegaz» om «Rosneft'»-kompanijan palaks), kivivoinümbriradajal tegimel, Näganin GRES:al, kivivoin gazan ümbriradmižel, irgän kvarcan edheotandal, mecan varhapanendal da ümbriradmižel brusha.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Nägin'jugan-jogen hural randal (ven.: Нягыньюган 120 km pitte, Obin hura ližajogi), 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 228 km suvipäivnouzmha orhal vai 288 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Sovetskii 131 km suvipäivlaskmha orhal vai raudtel, 262 km avtotedme i sen lähine Jugorsk kümnes kilometras edemba. Regionaline Nägan'-lendimport (NYA / НЯГ, 14,2 tuh. passažiroid vl 2017) om saudud kümnes kilometras suvipäivnouzmha lidnan röunaspäi, tehtas aterjreisid i letas ümbrikodme.

Klimat om kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om −1,4 C°, heinkun +17,3 C°, vilukun −23,1 C°.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Nägan' om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnümbrikon pind — 814 km².

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline Administracijan pämez' om Rimma Dakukina, radoi edel vn 2016 kül'mkud. Lidnan Duman ezimez' om Vasilii Merkulov vn 2021 redukuspäi. Edeline Duman ezimez' om Miläuša Tatarinova (reduku 2016 — reduku 2021).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 54 890 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 60 700 eläjad vl 1996.

Rahvahad (enamba 0,8 % vl 2010): venälaižed — 67,5 %, totarlaižed — 7,1 %, ukrainalaižed — 5,0 %, baškiralaižed — 2,1 %, azerbaidžanlaižed — 1,7 %, uzbekad — 1,5 %, kirgizlaižed — 0,9 %, vaugedvenälaižed — 0,9 %, čuvašalaižed — 0,8 %, kumikad — 0,8 %, toižed rahvahad — 6,9 %, rahvahuden ozutandata — 4,8 %.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Aleksii Moskvalaižen päjumalanpert'[1] om saudud lidnha vll 1993−2004. Islaman mečet' om avaitud.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Näganin tehnologine kolledž[2], Uralan politehnižen kolledžan filial[3] (Jekaterinburg), Uralan tegimištoliž-ekonomižen tehnikuman filial (Jekaterinburg) i Žirnovskan kivivoitehnikuman filial.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan keskuzpalan ühthine nägu vn 2015 31. päiväl semendkud

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Näganin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Näganin tehnologižen kolledžan sait (nyagtk.ru). (ven.)
  3. Uralan politehnižen kolledžan Näganin filialan sait (упк-нягань.рф). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad
Belojarskii | Hanti-Mansiisk | Jugorsk | Kogalim | Langepas | Läntor | Megion | Neftejugansk | Nižnevartovsk | Nägan' | Pit' Jah | Pokači | Radužnii | Sovetskii | Surgut | Urai