Semei

Vikipedii-späi
Semei
Семей / Semei
Lidnanznam
Valdkund Kazahstan
Eläjiden lugu (2023) 328,782 ristitud
Pind 210 km²
Semei Семей / Semei
Pämez' Nurbol Nursagatov
(reduku 2022—)
Telefonkod +7−7222-xxx-xxx
Aigvö UTC+6


Lidnan nägu Man kaimdajaspäi vl 2005 vai sen aigemba

Semei (kaz.: Семей / Semei, ven.: Семе́й), vhesai 2007 oficialine nimi oli Semipalatinsk (kaz. i ven. Семипала́тинск, mž. kaz. Семпалат), om lidn Kazahstanan pohjoižpäivnouzmas. Se om valdkundan ühesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Abain agjan administrativižeks keskuseks, agj om sätud vn 2022 kezakus läz enččen Semipalatinskan agjan röunoiš.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1718 kuti Semipalatinskan lidnuz (nüg. «Vanh Lidnuz») 18 kilometras mödvedhe nügüdläižen lidnan sijadusespäi. Om nimitadud buddizman seičemen lähižen vanhan pühäpertin mödhe («seičeme palatad»). Lidnan status om anttud vl 1782.

Vozil 1949−1989 nevondkundaližen atomazegišton kodvad oliba kaks'sadas kilometras suvipäivlaskmha lidnaspäi. Vn 1997 semendkus Semipalatinskan agj oli tühjitadud i Semei kadoti agjan keskusen statusad vn 2022 kezakuhusai. Se oli Päivnouzmaine Kazahstanan agjan kahtenz' surtte lidn agjan alištusenke.

Semei šingotase mašinansauvomižen tegimil (avtobusad, kingituztegesed), sauvondmaterialiden pästandal (cement, šifer, savič, raudbetontegesed, krepindapakut londuseližiš materiališpäi), sömtegimištol (lihakonservad, maidtegesed, jauh i kombisötked, vintegesed, olud, alkogolitomad jomad), omblendan edheotandoil (sobad karvaspäi i nahkaspäi, specialižed sobad armijan täht, rahvahansobad).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Semei sijadase agjan pohjoižes, Irtiš-jogen muugotil randoil, 206 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ust'-Kamenogorskhasai om 200 km päivnouzmha ülezjogen, Pavlodarhasai om 300 km lodeheze jogen mödvedhe, Astan-pälidnhasai om 740 km päivlaskmha, Venäman röunhasai om 115 km pohjoižhe orhal.

Klimat om terav kontinentaline kuivahk. Voden keskmäine lämuz om +4,3 C°, kezakun-elokun +19,5..+21,7 C°, tal'vkun-uhokun −11,1..−14,2 C°. Ekstremumad oma −48,6 C° (kül'mku) i +42,5 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om −1,0 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +7,6 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus vaiše. Paneb sadegid 275 mm vodes, enamba heinkus (50 mm), vähemba vilukus-sulakus (15..16 mm kus) i sügüz'kus (15 mm).

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnanümbrikon pind om 27 490 km², 35 pen't küläd alištudas akimatale (lidnan administracijale).

Edeližed lidnan pämehed (akimad) oma Bakitžan Baiahmetov (kezaku 2021 — eloku 2022), Nurimbet Saktaganov (viluku-kezaku 2021), Ermak Salimov (kezaku 2015 — viluku 2021).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 299 264 ristitud. Kaik 321 900 eläjad oli lidnas i 349 102 eläjad kaikes lidnümbrikos vl 2018. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 344 tuhad eläjid vl 1991. Nügüd'aigan lidn otab agjan ristitišton pol't.

Lidnanümbrikon (Akimatan) rahvahaline mülükund (enamba 0,4 % vn 2010 augotišes): kazahlaižed — 63,2 %, venänikad — 29,9 %, totarlaižed — 3,7 %, saksalaižed — 1,0 %, ukrainalaižed — 0,8 %, toižed rahvahad — 1,4 %.

Kaik kahesa islaman pühäpertid om avaitud lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan päjumalanpert', naižjumalankodi da severz'-se časounäd oma saudud Semeiš.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Semei-päraudtestancii radab NovosibirskAlmati-raudtel, raudtesild da kaks' avtotesildad Irtišas päliči.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Semei-lendimport Abai Kunanbaev-runokirjutajan nimed[1] (kaz.: Халықаралық Семей Әуежайы / Halyqaralyq Semeı Áýejaıy, СПЛ / PLX / UASS, 459 tuh. passažiroid vl 2022) sijadase Semein hural randpolel (Žanasemei — «Uz' Semei»), kümnes kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi. Sišpäi tehtas reisid Astanha, Almatihe, Ust' Kamenogorskha da Moskvha.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Rahvahidenkeskeižen Semei-lendimportan sait (abaiairport.kz). (kazah.) (ven.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]