Hahk kur'g

Vikipedii-späi
Hahk kur'g
Hahk kur'g
Hahk kur'g Bebžan rahvahaližes puištos, Pol'šanman pohjoižpäivnouzm
Tedoklassifikacii
Valdkund: Živatad
Tip: Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass: Lindud (Aves)
Heimkund: Kur'genvuiččed (Grueformes)
Sugukund: Kur'gižed (Gruidae)
Heim: Kur'ged (Grus)
Erik: Hahk kur'g
Latinankel'ne nimi
Grus grus (Linnaeus, 1758)
Areal
Image
     Pezoitelendtahoiden areal      Migracijad


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 176183
NCBI 40816
Hahkan kur'gen muna

Hahk kur'g (latin.: Grus grus) vai Järgeline kur'g om levitadud järed kezalind. Mülüb Kur'gižed-sugukundan Kur'ged-heimho.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Voib vastata erikon edestajid Evropan da Azijan territorijoil. Paneb pezad sodunuzihe maihe, voidab sidä redul da nimal kaičemha lihansöjišpäi.

Hahkan kur'gen lugumär poleneb, mectuz om kel'tud äjiš maiš.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Lindun korktuz sase 115 santimetrhasai, suugiden maihutuzkeskust 180..200 sm, ižač om 6 kilogrammhasai vedutte, emäč vähäižen penemb. N'ok om 20..30 sm pitte. Siniž-hahk höunhišt abutab peittas mectahondas.

Jaugad i suugiden agjad oma mustad, kaglan üläpala i pän ezipala oleldas hahkad-ki. Norel hahkal kur'gel pän i kaglan höunhed oma hahkad rusttanke agjanke. Tagajuren pal'han nahkan sija nägub rusttaks šapkuižeks.

Äikerdoičend[vajehta | vajehtada tekst]

Hahk kur'g om monogamine, par sädase edel lendandad völ pezoitelendan tahoiže. Äikerdoičendan pord oleskeleb sulakus-kezakus. Peza om metr diametral, oleleb kaks' munad munindas tobjimalaz. Haudumižaig — 28..31 päiväd, molembad kazvatajad ühtnedas haudmižhe. Poigaižed kazdas täudehe höuništhosai 65..70 päiväd.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.