Vikipedii-späi
Keväz'jä

om kül'menzoittud vezi, veden kova olend.

Ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Man pindan Ih-jän kristalline struktur (geksagonaline singonii). Veziniksidod oma ozutadud hahkoil rebitadud jonoil.

Substancijan himine formul: H2O. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,9167 g/sm³. Sulamižen i jähtundan lämuz om 0 C°.

Tetas kaks'kümne jän toižendad: koume amorfišt i 17 kristallišt. Kaik ned oleskeldas erazvuiččil painudel i lämudel. Jän üks'jäine modifikacii sädase Man pindal.

Jä om puhthamb vet, miččespäi sädase. Meriveden solavuz telustab jän sädandale, ka se oleleb valdmeren pindal regioniš hätkenke vilunke vaiše. Jän varad oma todestadud erasiden-se toižiden planetoiden pindal.

Jähä sidodud vepsän tärtused[vajehta | vajehtada tekst]

  • Jähumbar — süvenduz jäs surda (humbrita) sobid tal'vel.
  • Jänot — not jänalaižen kalan püdundan täht tal'vel.
  • Uhk — vezi poleks röudan jänke vai lumenalaine vezi.

Jähä sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed[vajehta | vajehtada tekst]

Muštatišed[vajehta | vajehtada tekst]

  • Kelen päl om met, a kelen al — jäd.
  • Keväz'jä manitab.
  • Kohub kos'k ei jädu, likkub kivi ei samaldu.

Ozoitesed[vajehta | vajehtada tekst]

  • Jäniš jädme, a vill madme (heinregi).
  • Ku murendad jän, ota hobed, ku otad hobedan, ota kuld (muna).

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Kacu mugažo[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]




Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.