Šajenan kel'

Vikipedii-späi

Šajenan kel' (ičeze nimituz om Tsêhesenêstsestotse «meiden karččed», «mijalaššed») om Pohjoižamerikan indejalaižen šajennad-rahvahan kel'. Pagištas amerikaižiš Montan- da Oklahom-štatoiš. Kel' mülüb algan kel'kundan algonkinižihe kelihe.

Kelen agglütinativine morfologii om koverikaz, kuti toižil algonkinižil kelil.

Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.

Tämbäine situacii[vajehta | vajehtada tekst]

Kavütadas kel't pohjoižen šajenn-heimon rezervacijas Montan-štatas. Vl 2013. sigä oli läz 1700 pagižijad (täuz'kaznuded ristitud päpaloin), kudambad kävutiba kel't kodiš. Oklahom-štatas oli 400 vanhad pagižijad sen-žo voden andmusiden mödhe. Ei ole kaikiš nügüdläižembid andmusid kelen pagižijoiden lugun polhe. Rahvahan ühthine lugu om 13,5 tuhad ristituid (2009), heišpäi 5,5 tuhad elädas Montanas, 8 tuhad — Oklahomas. Rahvahan ezitajad mamankeleta pagištas angljan kelel.

Vn 2017 «Vihankandajad»-fil'mas lodu šajenan kelel om olmas. Sen fil'man tegijad löuziba tezijoid hüvin heimon kel't da kul'turad ristituid da pauksiba heid, sikš nece lodu om todesine.

Kirjamišt[vajehta | vajehtada tekst]

Šajenan kelen kirjamišt om sätud 19. voz'sadan lopus latinan kirjamištol pohjal. 1970−1980-nziš vozišpäi ⟨ts⟩-digraf kävutase z-kirjamen sijas.

Nügüd'aigan kirjamišt om mugoine:

  • Aa Ee Hh Kk Mm Nn Oo Pp Ss Šš Tt Vv Xx ’

Virktas /h/-fonemad [e]- da [t]-kulundoiden keskes kuti s; sanudas h-kirjant [t]- da [k]-kulundoiden keskes kuti [ʃ] («š»): nėstona [nehtóna] «sinun sizar», nȧhtona [nahtóna] «veraz ristit».

Fonetik da fonologii[vajehta | vajehtada tekst]

Šajenan kelen fonetik ei ole lujas koverikaz.

Sil om koume vokalid vaiše — o, a, e — no jogahišt voib sanuda erazvuiččenke tonanke. Kaik om viž tonad. Kävutadas znamoid jonoštamha niid: á, a, ė, ā, ô; no ei kirjutagoi niid paksus.

Konsonantad oma jäl'ghižed: [p], [t], [v], [s], [m], [n], [ʃ], [ʔ], [h], [k].

Morfologii[vajehta | vajehtada tekst]

Personaližed pronominad tarttas verboihe kuti affiksad.

Šajenan keles om nell' personad (ühtenz', kahtenz', koumanz' da koumanz' edahaine; üks'lugus i äilugus) kuti toižiš algonkinižiš keliš, kaks' lugud (üks'lugu i äilugu), eläbad nimed da elotomad nimed; «mö»-sana voib znamoita «mö sinunke» vai «mö sinuta».

Pronominoiden ozutajad:

  • ná- — ühtenz';
  • né- — kahtenz';
  • é- — koumanz'.

Erazvuiččed suffiksad voidas tartta niihe ozutajihe, oz. tahpetame «Mö (minä da sinä) olem tobjad».

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]