Hafiz Širazi

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Hafiz Širazi
pers.: حافظ
Hafizan kuva Persijan «Hafizan Divan»-runokogodusespäi, 18. voz'sada
Hafizan kuva Persijan «Hafizan Divan»-runokogodusespäi, 18. voz'sada
radmižen toižend:

runokirjutai, Tekstdichter

sündundan dat:

läz 1325[1][2][3]

sündundan sijaduz:

Shīrāz[d], Central District[d], Iran

valdkund:

Muzaffarids of Iran[d]

kolendan dat:

ei ole aigemba mi 1389 i ei ole möhemba mi 1390

kolendan sijaduz:

Shīrāz[d], Central District[d], Iran

Commons-logo.svg Hafiz Širazi VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Šamsuddin Muhammad Hafiz Širazi (pers.: خواجه شمس‌الدین محمد حافظ شیرازی‎; sünd. läz 1325 vot, Širaz-lidn, Persii — kol. vll 1389..1390, sigä-žo) oli persine runokirjutai i islaman sufizman šeih. Kirjuti lirikad gazel'-strofal.

Biografii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Hafizan Baha ad-Din-tat oli elokaz kivihilentorgovan. Tat koli runokirjutajan laps'aigan, no koume poigad jäihe hänen elota, toižed ristitud saihe sidä. Norembaine Hafiz-vell' jäi elämhä mamanke. Kahesavozne prihaine tezi runokirjutajiden sädusid, lugi «Koran»-pühäkirjan täuzin i sai hengelišt hafiz-arvod (Koranan kaičii, voi deklamiruida sidä täuzin muštospäi), radoi paštandsijas i openui maktab-školas. Oli medrese-školan pästnikan noril vozil.

Koranan tedai kändihe Attaran openikaks 21-voččel, openui runoiden sädamižele. Radnikoiči Abu-Ishak-valdoičijan tanhal Koranan lugijan i runokirjutajan, mahtoi pagišta araban kelel. Möhemba-ki Hafiz Širazi oli tanhalaine, eli gollüdes kaiken igän. Lähižiden maiden käskijad kucuiba runokirjutajad ičezennoks, Hafiz-žo jäi kodimas gollüdespäi i statjan tagut.

1930-nzil vozil mavzolei om saudud runokirjutajan kauman päl Širazas pühämatkajiden täht.

Kanz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Hafiz Širazi nai ičeze igän kahtendes poles. Hänen ak i kaks' poigad koliba runokirjutajan elon aigan völ.

Sädused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Hafiz kirjuti äi runoid armastuses, vinas, londusen čomudes i roziš, sen tagut sai Šekerleb-närituznimed («saharsu»). Kirjuti ičeze elon-ki polhe, sebranikoiš, mel'heižes neiččes. Runoiden original om melodine i voib pajatada niid.

Surmanjäl'ghine «Divan»-kogoduz om pästtud tošti äi kerdad. Ottomanan imperijan pästand putui Evropha, Göten i Puškinan sädamižen pordod oma pühätadud Hafizale. Kogoduz mülütab 418 lirišt runod (gazelid), 29 pen't runod, 41 aforistišt nell'rivinikad, 5 sured panegirikad i 3 mesnevi (vägimehelišt romantišt poemad): «Meckapospedr», «Saki-name» i «Moganni-name». Üks' gazel' kogoneb 5..7 kaks'rivinikaspäi.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Encyclopédie Larousse en ligne
  2. BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы — 2011.
  3. Union List of Artist Names