Jumal

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
«Jumal-tat»-skul'ptur Gipuskoaspäi (Baskanma, Ispanii)

Jumal vai Ülähäine i Taivhaline om suren, sakraližen Ülembaižen Olijan nimi teistižiš da deistižiš uskondoiš.

Monoteistižiš religijoiš (hristanuskond, islam, judaizm) Jumal om Absolütan personofikacii, transcendentine ülembaižen realižusen avaiduz, i ližaks Hän om ühthine da üks'jäine, ei ole Hänen pojavid. Om äi jumaloid politeistižiš religijoiš, eriližidenke «funkcijoidenke» i parembuzidenke; no heiden keskes päjumal om olmas (ozutesikš, Jumou vepsän mifologijaspäi; m. k. monolatrii).

Kaiked mail'madme 60..90% täuz'igäšt ristitištod uskotas Jumalha.

Jumalha sidodud vepsän muštatišed[redaktiruida | redaktiruida purde]

Erased muštatišed oma ottud «Mi meles, se i keles»-kogodusespäi.[1]

  • Andoi jumal sun, andab sömäd-ki (supalan-ki).
  • Hän jumalkodas om rott'ud. (dročejan ristitun polhe)
  • Jumal ei käske edelpäi teta.
  • Jumalan bardha em voigoi tabatas.
  • Jumalata ala mäne nikuna.
  • Kaite, i Jumal kaičeb.
  • Kuna Jumal ozuti, sihe koled-ki.
  • Laud om jumalan kämen'.
  • Mehed manitad, a Jumalan ed manita.
  • Mehel om mela kädes, a Jumal venehen veb.
  • Mez' magadab, a Jumal varjoičeb.
  • Mez' söb, mez' sab, mehele andab Jumal.
  • Min Jumal andab, sen Mustikei kandab.
  • Pästa Jumal paimeta verhid živatoid da kacta verhid lapsid.
  • Rahvahaspäi voib kaik sijad peitta, a Jumalaspäi ei voi.
  • Sinun sana da jumalale korvha.

Kacu mugažo[redaktiruida | redaktiruida purde]

Londuz

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Mi meles, se i keles. Vepsläižed muštatišed (ladii om O. J. Žukova). — Petroskoi: «Periodika», 2018. — 96 lp. — Lp. 38. ISBN 978-5-88170-307-3 (veps.) (ven.)