Kulund

Kulundlainhed il'mas oma ahtištandan i harvuden čeredujad tarhad

Kulund om fizine näguz, kinktoiden lainhiden leviganduz gazanvuiččes, nozolas vai kovas ümbrištos. Kaidos hamas el'getas kulundaks niid-žo lainhid, no mujandelimiden vasthaotmižhe sidodud.

Tegii mehanižid köläidusid fizine hibj voib olda kulundan purtkeks. Ühthižes statjas kulund om erazvuiččiden paksuziden lainhiden ühtmudeks. Intensivižusen järgendused paksuzidme $dI/df$ oleldas rattematomikš vai znamasižidenke maksimumoidenke, konz $f=f_{1},\,f_{2},..$ (diskretižikš). Paksus keskitadas märitud paksuden ühtel lainhel ümbrikirjutandan koveritomuden täht.

Akustik tedoidab kulundoid. Märičendühtnik om herc, Hc. Kulundan heneg om fonon.

Toižendad

Järgeline ristit voib kulda kulundan köläidusid paksuziden diapazonas 16..20 hercaspäi 15..20 kiloherchasai (kHc). Ku kulund om madalamb mi ristitun kulundoiden vasthaotmižen mahtuz, ka se om infrakulund, ku korktemba, ka edel 1 GHc se om ul'trakulund, ülemb mi 1 GHc om giperkulund.

Ristit kuleb fonetižid (suline pagin) i muzikaližid kulundoid, mugažo juduid.

Parametrad

Kulundan fizižed parametrad oma spektr, intensivižuz, hätkeližuz, piguz, komeduz.

Koveritomašti kulundan komeduz diktuiše lainhen amplitudal, ton (korktuz) andase paksudel. Tarkoiktemba komeduz rippub nenišpäi: effektivine kulundpainuz, köläidusiden paksuz da form. Kulundan korktuz rippub kulundpainuden surudespäi mugažo.

Generacii

Järgeližes statjas köläidajad hibjad kävutasoiš sädamha kulundoid, ned kuctas il'man köläidusid, ozutesikš, än' (muite i änenlujendimenke), kamerton. Soitoiden tobj pala kävutab sidä-žo mahtust, päiči hengsoitoiš, niiš kulund sündub il'man vastamižpainendaspäi koveroidenke.

Kävutadas kulundan (singaliden) generatoroid tehnikas. Muga nimitadud kulundlazerad, vai fononlazerad, ottas sädamha kogerentišt kulundad.

Kacu mugažo

• Kulundzabork
• Kulundvendmahtuz