Mine sisu juurde

Magnitine kend

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Magnitižed kendad)
Elektrojoksuz (I) läbitab vent i sädab magnitišt kendad (B) siš ümbri ühtenaigašti

Magnitine kend om kend, kudamb valatoitab likkujid elektrižid täutkid i hibjoid magnitkuronke, ripmata niiden likundan olendaspäi; elektromagnitižen kendan magnitine pala.

Magnitine kend voib sätas elektrojoksusel vai (ku magnitad oma kaikenaigaižed) atomoiden elektroniden magnitkuroil (mugažo toižiden henegiden kuroil, no niiden valatoitand om äjan vähemba tobjimalaz). Sen ližaks, magnitine kend sündub elektrižen kendan vajehtusen tagut aigan mändes.

Magnitižen indukcijan vektor (magnitižen kendan indukcijan vektor) om sen kendan päižeks kvantitativižeks harakteristikaks[1]. Matematižikš magnitine kend ümbrikirjutase vektorkendal , kudamb märičese avaruden kaikuččes čokkoimes funkcijal -aigaspäi. Magnitižen indukcijan sijas voib otta kävutamižhe sidodud senke ahthas tošt fundamentališt surut ümbrikirjutamha magnitkendad, se om vektorpotencial ().

Magnitine i elektrine kendad sätas elektromagnitišt kendad ühtes, miččen ozutandad oma kaik elektromagnitižed lainhed i vauktuz sen paloin. Kendan kvantteorijan mödhe magnitine vastamižpaineg kut elektromagnitižen vastamižpainegen palahine statj kandase fotonal (fundamentaline massatoi bozon), virtualižel paksus.

-suruden märičendühtnik om tesl (T vai Tl) SI-sistemas i gauss (G vai Gs) SGS-sistemas. Ned oma sidodud tazostusel: 1 T = 1·104 G.

  1. Javorskii B. M., Detlaf A. A. Справочник по физике (Fizikan tedonandmižkirj): 2. pästand, ümbriratud. — M.: Nauka, Fiziž-matematižen literaturan päredakcii, 1985, — 512 lp. (ven.)
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.