Vikipedii:Ezitegez

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind

Kirjutusen ezitegez vai muite Ezitegez (angl.: stub) — mugoi om Vikipedijan eziauguižen kirjutusen nimi penenke mülünke, severziš sanundoišpäi. Märhapanend da baztedod kirjutusen predmetas oma olmas ezitegeses, ned sätas kontent šingotamha kirjutust. Ezitegest ei voi tundištada täudeks kirjutuseks tarbhaižen informacijan vajaguden tagut kirjutusen predmetas, kudambad tetpas pidab ližata. Mugoine kirjutuz voib sünduda, ku kenel-se ei ulotund tirpandad vai aigad. Om ühtnijoid, kudambad sätas ezitegesid, sikš miše niiden erased toižendad voidas olda ližaks Vikipedijan südäiolendan täht.

Tundused[redaktiruida purde]

Ezitegez om lühüd kirjutuz sen predmetan avaiduseta, no om sättui minimaližile tarbhaičendoile. Ühthižen ohjandimen mödhe, kirjutuz vaiše ičeze predmetan märhapanendanke (definicijanke) tundištase ezitegeseks, se om 3 - 10 lühüdad sanundad pitte.

Röun ezitegesen i täuden kirjutusen om sättui äjile arvoimižile. Mülükaz kirjutuz avaros temas voib lugetas ezitegeseks, i eskai lühüd kirjutuz kaidas disciplinas voib olda täudeks ičeze märhapanendan mödhe. Ozutesikš, kahtes ühtejiččes surtte kirjutusespäi kirjutuz mail'man tetabas kirjutajas äjidenke tedopurtkidenke linneb ezitegeseks, no kirjutuz penes joges vezirejestran i kodirandantedištandan purtkidenke linneb täudeks. Toine ozutez — nägui sureks kirjutuz kogoneb järgendusetomiš tedoišpäi i «mel'hetartujiš faktoišpäi» tobjimalaz, se linneb «ezitegez»-znamanke. Ku ei voi ližata äi tedoid kirjutushe znamasižidenke vajaguzidenke (ei ole olmas purtkid), ka sidä pidab lugeta täudeks.

Vikifikacijan olmatomuz mülükahas kirjutuses vai sen toine čurazund formitusen ohjandimišpäi ei ole sü tundištamha kirjutust ezitegeseks.

Liža i pahuz[redaktiruida purde]

Lühüd kirjutuz tarbhaižen teman polhe voib olda ližaks lugijale muga, kut täuz' kirjutuz. Lugijale voib olda pidab vaiše lühüdad tedod tundmatomas tärtuses — sid' ezitegesen olend linneb tarbhaižemb mi rusked kosketuz. Kirjutusiden ezitegesiden sädand kaikiš znamasižembiš tärtusiš ližadab enciklopedijan kabardust i tegeb sidä populärižembaks lugijoiden keskes. Sen ližaks, kirjutusiden sur' lugumär ližadab ühtnikoiden tulendan naceinut Vikipedijha ecmižsistemišpäi. Toižes polespäi, ku om tedoiden vajagut lugijoiden enambusen täht, ka mugoine ezitegez travib painegt Vikipedijan polhe.

Ezitegesed sätas tarbhaine enciklopedine kontekst šingotamha kirjutust. Ku stabas om jo kosketusid arvokahidenke detaližidenke purtkidenke, ka se om ližaks lujas — täuden kirjutusen üks' arvoimižišpäi om olmas. Ezitegesen znaman olmatomuz voib telustada kirjutusele šingotades, tarbiž znamoita ezitegesid {{stub}}-šablonal.

Tuleb aig[redaktiruida purde]

Ku kirjutusen predmet om mel'hetartuine ühtnijoiden penele kundale vai om jüged löuta tedoid kirjutusen predmetas, ka se om olmas ezitegeseks pit'kan aigan. Erazvuiččed ühtnijad ližatas kirjutusid sistemata. Sen jäl'ghe kirjutuz ei jo ole ezitegez, no sille pidab tehta vikifikacijad (formitust ohjandimiden mödhe). Erašti mahtavad tedajad ühtnijad löutas ezitegesid i oma tahtonke ližata niid. Mugoižed ühtnijad ühtištudas sättujihe projektoihe paksus. Aigan mändes täuded kirjutused sadas hüväd vai valitud statusad.

Oleleb nägub sil'mäle, miše ei voi ližata ezitegest i käta täudeks kirjutuseks, ei ole olmas arvostadud purtkid. Sid' kaks' variantad om olmas:

  • Ku om heilündoid predmetan znamasižuses, vai ku ezitegez murendab miččid-se toižid ohjandimid, ka voib panda sidä heitmaha, vai heitta kerdalaz ümbripagižmata ičenägujan murendusen statjan.
  • Erašti om voimuz sirta kaik kirjutusen südäiolend ühthižen tärtusen kirjutushe, jätten udesoigendamišt (läbikosketust, redirekt) enččes kirjutuses ühthižen kirjutusen sättujha jagushe.

Ku teil tarbhaižuz sündui täutta mittušt-se ezitegest heredas, ka tö voit paremboita sidä iče vai tarita kirhuližen paremboičendan täht.

Vedagat tarkust, miše erašti voib löuta jo sätud kirjutust Vikipedijan toižkel'žes versijas (järedas jaguses om paksumba: anglijankel'žes, saksankel'žes, venäkel'žes, suomenkel'žes) i ližata vepsän versijha sen kändmižen rezul'tatoid, tetpas ku mahtad pagišta necil kelel hüväs märas. Znamasižiden ližadusiden jäl'ghe pidab panda {{Kätud kirjutuz}}-šablon mugoižen kirjutusen lodulehtpolele.

Ližadused ezitegesen kirjutamižes[redaktiruida purde]

Ku Tö sädiba kirjutusen ezitegesen i tahtoit päzutada sidä heredas heitandaspäi, olgat hüvät, ližagat völ severz' koveritomid tegendoid:

  • Uskotoikat, miše kirjutuz om täizöine surtte lugemha ezitegeseks. Tühj kirjutuz vai kirjutuz nägujan tekstan 150 znamad penemba voib olda heittud kerdalaz. Mugažo kirjutuz linneb heittud, kudamban südäiolend om vaiše märhapanend vajehnikaspäi vai trivialine informacii. Ezitegesen rekomenduidud minimaline suruz om nägujan tekstan 300 simvolad keskustoidenke.
  • Uskotoikat siš, miše kirjutusen predmetan znamasižuz nägub sil'male vai tekstaspäi. Necen täht pidab panda kosketusid ripmatomiden avtoritetižiden purtkidenke.
  • Kodvgat, murendab-ik tekst projektan päohjandimid: ozutesikš, om-ik murendajid avtoroiktust tekstan fragmentid vai murendajid miččiden taht ristituiden personaližen elon andmusid.
  • Pangat kategorijoid. Kirjutusiden kategorizacii kebnendab niiden ecmižen, dubliruindan naceinuz poleneb. Temha meleltartui ristit ližadab kirjutust heredamb. Voib panda enamba üht kategorijad, i om paremba löuta kaikiš süvembid kategorijoid olijoidenke intervikidenke. Oz., om paremba kaks' konkretišt kategorijad ühten ühthižen sijas: Kategorii:NSTÜ da Kategorii:Moskvan istorii, mi Kategorii:Venäman istorii.
  • Naprigat löuta kirjutusid sen-žo predmetan polhe toižkel'žiš jagusiš i panda heihe südäikosketust-intervikid.

Šablonan ližaduz da heitand[redaktiruida purde]

Kirjutusiden ezitegesed znamoitas {{stub}}-šablonal. Pidab panda sidä kirjutusen lophu edel kategorijoid. Šablonan ližadusen jäl'ghe nece tekst ozutase:

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.

Tarbiž muštta, miše {{stub}}-šablon om pordaigaline znam, kudambad pandas erasihe kirjutusihe niiden šingotesen eziauguižel etapal. Ku kirjutuz kändase täudeljäižeks, ka pidab heitta ezitegesen šablon. Ku {{stub}}-šablonad heitihe oikti, ka tošti sidä ei pangoi, päiči statjas, konz kirjutuz kadoti znamasišt palad, ozutesikš, avtoroiktusen murendusen tagut.

Kus ecta ezitegesid[redaktiruida purde]