Tedo: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 4: Rivi 4:
'''Tedo''' om ristitun [[radmine|radmižen]] sfer, kudamb sädab i sisematiziruib teoretižikš objektivišt informacijad toziolendas.
'''Tedo''' om ristitun [[radmine|radmižen]] sfer, kudamb sädab i sisematiziruib teoretižikš objektivišt informacijad toziolendas.


Necen radmižen aluz om [[fakt]]oiden keradamine, niiden kaikenaigaine udištamine da sistematizacii, kritine analiz, i — necil bazal — uziden tedoiden vai ühthevendoiden sintez. Nened tedod da ühthevedod ei vaiše ümbrikirjutagoi nägujid londusen da kundan nägusid, no mugažo abutadas süjäl'gusemižid sidoid sauvomha da endustamha. Ned [[teorii|teorijad]] da [[gipotez]]ad, kudambad vahvištoittas faktoil da kaclendtegoil (eksperimentaližikš), formuliruidas kut londusen da kundan käskused.
Necen radmižen aluz om [[fakt]]oiden keradamine, niiden kaikenaigaine udištamine da sistematizacii, kritine analiz, i — necil bazal — uziden tedoiden vai ühthevendoiden sintez. Nened tedod da ühthevendad ei vaiše ümbrikirjutagoi nägujid londusen da kundan nägusid, no mugažo abutadas süjäl'gusemižid sidoid sauvomha da endustamha. Ned [[teorii|teorijad]] da [[gipotez]]ad, kudambad vahvištoittas faktoil da kaclendtegoil (eksperimentaližikš), formuliruidas kut londusen da kundan käskused.


{{stub}}
{{stub}}

Vajehtuz 12. Uhoku 2017, kell 22:30

Tedon simvol.
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Tedo om ristitun radmižen sfer, kudamb sädab i sisematiziruib teoretižikš objektivišt informacijad toziolendas.

Necen radmižen aluz om faktoiden keradamine, niiden kaikenaigaine udištamine da sistematizacii, kritine analiz, i — necil bazal — uziden tedoiden vai ühthevendoiden sintez. Nened tedod da ühthevendad ei vaiše ümbrikirjutagoi nägujid londusen da kundan nägusid, no mugažo abutadas süjäl'gusemižid sidoid sauvomha da endustamha. Ned teorijad da gipotezad, kudambad vahvištoittas faktoil da kaclendtegoil (eksperimentaližikš), formuliruidas kut londusen da kundan käskused.

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.