Vänd

Vikipedii-späi
«Lapsiden vändod», Piter Breigel', 1560

Vänd om hamakahan, produktivitoman radmižen toižend, konz motiv om ei rezul'tatas, no ičesaze processas. Mugažo «vänd»-termin kävutase kaluiden vai programiden keradusen znamoičendale, kudambad oma märitud ningoižen radmižen täht.

Vändradmine om ristitun psihižiden funkcijoiden šingotesen ühteks päižikš formišpäi, tundištusen todesiženke mirunke mahtuz. Harakterizuiše toštmižen tendencijanke, abutab sada tarbhaižid refleksoid elon täht.

Tundused[vajehta | vajehtada tekst]

Vändon tundused da tärtused: materialižiden satusiden olmatomuz, südäiolend i süžet, takaind, ohjandimed, tegendad, irdpol'žen meton sabutand, vändon abutused, risk i liža vändajan täht[1].

Vändon päkomponentad: kuviteldud meles situacii, vändajiden rolid i todenzoitajad niid vändtegod, realižiden kaluiden simvoline vändkävutand, realižed kosketused vändajiden keskes.

Toižendad[vajehta | vajehtada tekst]

  • forman mödhe: laudvändod, azartvändod, likundvändod, sportvändod, rol'vändod, lapsiden vändod, kompjuterižed vändod, čellendž.
  • südäiolendan mödhe: tedonandajad vändod, muzikvänd, azjaližed vändod, sportvändod, sodavändod.

Vändho sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed[vajehta | vajehtada tekst]

Muštatišed[vajehta | vajehtada tekst]

  • Eile vändod — eile bobašt.
  • Ezmäi rad, eskai vänd.
  • Habaine om pä, ei vända nimidä.
  • Kut tal'jank vändab, muga kargnik-ki kargaidab.
  • Ni tutul, ni vätul. (eile muga i eile ninga)

Ozoitez[vajehta | vajehtada tekst]

  • Penes järvudes lahnad vätas. (kürzad rehtläl)

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Šmakov S. A. Глава 3. Природа и структура игры (Lugo 3. Vändon londuz i struktur) // Игры учащихся — феномен культуры (Openikoiden vändod — kul'turan fenomen). — M.: Novaja škola, 1994. — 240 lp. (ven.) ISBN 5-7301-0064-7.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]