Zülfügarovan mollakhana
Zülfügarovan mollakhana (azerb.: Zülfüqarovun mollaxanası) om muzei nügüd'aigan, istorine elämižpert' Azerbaidžanan Šeki-lidnas. Sauvuz sijadase Ülähäižiden Päiden Valdkundaližes istoriž-arhitekturižes kaičendzonas[1] i om saudud Hadži Muhammad Zülfügar oglu-torgovanal (Hacı Məhəmməd Zülfüqar oğlu) vl 1888.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Zülfügarovan mollakhana om saudud vl 1888 Hadži Muhammad Zülfügar oglu-torgovanal, kudamb oli tetab Šekiš[1]. Hot' pertiš tobjimalaz elihe, se-žo oli kävutadud mollakhanaks — islaman školan toižend. Tetabad religiozižed opendajad openziba sigä, i openikad saiba tedoid islaman teologižes da oiktuzkušunduses.
Nevondkundaližen tobmuden aigan pert' oli nacionaliziruidud da kändihe tavaližeks žilopertikš, kudambaks se jäi hätken. Vspäi 1990, konz Azerbaidžan sai ripmatomut, pert' om udessündutadud privatižeks ičezkaluištoks.
Arhitektur
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Mollakhana om saudud Šekin arhitekturan školas. Kaks'žiruižen pertin pind om 685,6 m² vaste ühtes südäiženke hovanke[1].
Sijaduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Mollakhana seižub Šeki-lidnan keskuzpalas, «Ülähäižiden Päiden» kaičendzonas. Pert' sijadase lidnan Ašagi Baš-rajonas (üks' lidnan istorižiš rajonišpäi), sädab lidnannägud ümbrišton toižidenke istorižidenke pertidenke.
Planiruind
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Funkcionaline planiruind om pertiš. Elämižen sijad oliba ezmäižel žirul, mollakhanan klassad sijazisoiš kahtendel žirul.
Ocsein
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Pertinoc om čomitadud lujas, čomitesed oma Šekin šebake-verod da čeptud kirjad. Puižed aivanad da iknad anttas erilišt čomut pertile. Ocseinän kirjad oma religiozižed da sur'ilmižed, miččed kuvastadas pertin kahtenvuittušt kävutandad: eländsijaks da školaks.
Pertin südäin
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Pertiš om sätud Šekin veroližes stiliš. Honused oma avarod da vauktad. Lattad oma puižed, seinäd oma lubjatud. Erasil niil voib löuta seinkirjutesid da kirjoid.
Kaičend
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Zülfügarovan mollakhana om znamasine Azerbaidžanan kul'turan muštnik, om valdkundaližen kaičendan al. Vl 2001 pert' om mülütadud «Likumatomuden istoriž-kul'turpertid valdkundaliženke znamoičendanke»-nimikirjuteshe.
Kacu mugažo
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Šekin pert'kulu
- Ülähäižiden Päiden Valdkundaline istoriž-arhitekturine kaičendzon