Katovice

Vikipedii-späi
Katovice
Katowice
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Pol'šanma
Eläjiden lugu (2017) 297,197 ristitud
Pind 164,64 km²
Katovice Katowice
Pämez' Marcin Krupa
(tal'vku 2014—)
Telefonkod +48−32
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Katovice (pol'š.: Katowice [katɔˈvit͡sɛ], saks.: Kattowitz) om lidn Pol'šanman suves. Se om Silezijan sodaveikundan pälidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase küläks vl 1598, oliba toižed-ki aigaližembad eländpunktad nügüdläižen Katovicen territorijal. Šingotaškanzihe teravas 19. voz'sadal erazvuiččiden kivendoiden varoiden tagut, saksalaižed oliba ristitišton enambuses, i vhesai 1921 oficialine nimituz oli Kattovic. Se sai lidnan oiktusid vl 1865.

Katovice om kivihilen samižen da raudan metallurgijan keskuz eziauguižešti i nügüd'aigan. Järed raudtesol'm (15 stancijad da platformad) holitab 12 mln passažiroid vodes. Lidnan effektivine infrastuktur, veskoitud ühthine šingotez i ofispindoiden ližaduz kändihe popularižeks toižen biznesan vedandad.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Vislan i Oderan basseinoiden vezijagandal, 266..352 m ü.m.t. korktusil.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +8,2 C° (vilukun −1,5 C°). Paneb sadegid 608 mm vodes.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2014 eläjiden lugu oli 303 314 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 368 621 eläjad vl 1987.

Katovice om Üläsilezijan konurbacijan (2 mln eläjid) keskuzlidn, üks' kaikiš äirahvahaližembišpäi Pol'šanmas istorižešti. Läz kaks'kümned üläopendusen aluzkundad ratas lidnas, sada tuhad üläopenikoid.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin)