Las Vegas

Vikipedii-späi
Las Vegas
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020) 641,903 ristitud
Pind 367,53 km²
Las Vegas
Pämez' Kerolin Gudman
(heinku 2011—,
Carolyn Goodman)
Telefonkod +1−702, +1−725
Aigvö tal'vel UTC−8,
kezal UTC−7


Las Vegas Strip

Las Vegas (mugažo anglijan i ispanijan kelil, virkmine: angl. [lɑːs ˈveɪɡəs], isp. [laz ˈβeɣas] «kazvateližed alangištod») om Amerikan Ühtenzoittud Štatoiden lidn Nevad-štatan suvipäivnouzmas. Oficialine anglijankel'ne nimituz — City of Las Vegas, oficialižetoi — muite Vegas. Se om štatan kaikiš suremb lidn, Klark-ümbrikon (20 880 km²) administrativine keskuz.

Vegas om azartvändoiden da bobuštusiden pälidn mail'man znamoičendanke, om saudud da radab enamba 80 kazinod i severz'-se tuhoid vändhonusid. Äiluguižed adivpertid da massižen aigtegon sauvused tehtas lidnad AÜV:oiden sajiden, prezentacijoiden i reklaman kompanijoiden znamasižeks sijaks.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vn 1905 15. päiväl semendkud i hätken aigan oli järedaks raudtestancijaks (nügüd' ei ole passažirühtenzoitust). Vspäi 1911 om lidnan statusanke. Vn 1931 19. päiväl semendkud Nevad-štatan tobmuz laski azartvändoid sen kaikedme territorijadme. Ühtenaikte Guveran padoseinän lendand lidnanno varatoiti Vegasad vedel, i se šingotaškanzi.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase rahvahatoman Mohave-man keskuses, 610 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz Mid-vezivaradint. Vezi otab 0,14 nellikkilometrad lidnan pindas. Matkad štatan Karson Siti-pälidnhasai om 526 km lodeheze orhal, Nevadan südäitukuižhe poligonhasai — 100 km pohjoižhe.

Klimat om subtropine letetazangišton. Voden keskmäine lämuz om +21,2 C°, kezakun-sügüz'kun +28,7..+34 C°, tal'vkun +9..+11,9 C°. Ekstremumad oma −13 C° (viluku) i +47 C° (kezaku-eloku). Kezaaigan minimum om +6 C° (sügüz'ku), tal'vaigan maksimum om +31 C° (uhoku). Paneb sadegid 106 mm vodes, enamba uhokus (20 mm), kuiv sezon oleskeleb sulakus-kezakus (8 mm pordos). Lumi katab ümbärdajid mägid kaikuččel tal'vel. Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 16..45 % röunoiš voden aigan.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 583 756 ristitud. Kaik 648 224 eläjad oli lidnas vl 2017, se ristitišt oli kaikiš suremb. Enamba 2,2 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas vl 2020 (oli 1,9 mln vl 2010).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas RTC Transit-kompanijan ohjandusen al. Monorel'san jono radab vspäi 1995 (seičeme stancijad, 6,3 km ted). Raudte om sätud vemha jüguid vaiše.

Kaik koume lendimportad oma saudud lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Nevadan Garri Rid-senatoran nimed[1] (LAS / KLAS, 56 mln passažiroid vl 2022) om kaikiš suremb niiden keskes, sijadase kahesas kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid AÜV:oiden äjihe lidnoihe, Meksikan, Kanadan i Päivlaskmaižen Evropan surihe lidnoihe, Päivnouzmaižen Azijan i Keskuzamerikan pälidnoihe. Toižed kaks' lendimportad ratas privatižen da penen aviacijan täht.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Rahvahidenkeskeižen Garri Rid-lendimportan sait (harryreidairport.com). (angl.) (isp.) (kit.) (jap.) (port.) (saks.) (fr.) (kor.) (Tagalog) (arab.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington