Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
United States of America
 Flag
Flag of the United States (Pantone).svg
 Valdkundznam
Great Seal of the United States (obverse).svg
Pälidn Vašington
Eläjiden lugu (2014) 318,892,103[1] ristitud
Pind 9,518,900 km²
Amerikan Ühtenzoittud ValdkundadUnited States of America
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Barak Obama
Päministr Džo Baiden
Religii hristanuskond
Valüt AÜV:oiden dollar
Internet-domen .us
Telefonkod +1
Aigvö UTC-5..-10

Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (lühenduz: AÜV) vai Amerikan Ühtenzoittud Štatad (lühenduz: AÜŠ) (anglijan kelel: United States of America) om valdkund Pohjoižamerikan keskuses. AÜV:oiden pälidn om Vašington, no kaikiš järedamb lidn om Nju Jork.

Nece om koumanz' valdkund Mal ristituiden lugun mödhe (313 millionad ristitud) da nellänz' valdkund pindan mödhe (9 518 900 km²) mail'mas.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (Štatad) sünduihe vl 1776. Koumetoštkümne britaništ kolonijad ühtniba sihe, kudambad tedotiba ičeze ripmatomuden polhe. Ripmatomuzsoda mäni 1783 vodhesai da lopihe kolonistoiden vägestusel. Vodel 1787 tuli vägehe AÜV:oiden konstitucii, a vodel 1791 — Bill' oiktusiden polhe, kudamb lujas röunati ohjastusen valdoiktused.

1860:š voziš AÜV:as oli Rahvahanikoiden soda orjakahiden suvipol'židen da orjatomiden pohjoižiden valdkundoiden (štatoiden) keskes. Soda jatksihe läz 4 vot. Pohjoižiden štatoiden vägestuz kaiči valdkundad jagamižespäi da toi orjile joudjut kaikel Ühtenzoittud Štatoiden territorijal.

Ezmäižen Mail'man sodan jäl'ghe Ühtenzoittud Valdkunad vändiba aktivižen rolin mail'man politikas. Toižen Mail'man sodan aigan Štatad oliba Antigitlerižen koalicijan ühtnijaks.

Vspäi 1945 AÜŠ om ezmäine nuklearine valdkund. 1940:n voziden lopuspäi 1990:n voziden augotišhesai oli Vilusoda Nevondkundaližen Ühtištusen da Ühtenzoittud Valdkundoiden keskes.

2001 voden sügüz'kun 9 päiväl valdkundas ozaižihe terroristižiden aktoiden serii.

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

AÜV:oiden topografine kart.

Amerikan Ühtenzoittud Valdkund om röunoiš Meksikanke suvel (röunan piduz — 000 km) da Kanadanke pohjoižel (000 km). Ühthine röunoiden piduz — 0000 km. Valdkund sijadase Tünen da Antlantižen valdmeriden keskes. Ühthine randanpird — 0000 km.

Aläskan štat on AÜV:oiden pol'anklav. Se sijadase Pohjoižamerikan lodehel, sil om mavaldkundröunoid Kanadanke päivnouzmpoles da vezivaldkundanröunoid Venäläižen Federacijanke päivlaskmal.

Kaikiš korktemb čokkoim om Makkinli-mägi, 6194 m valdmeren pindan päl. Surembaižed joged oma Missuri (4127 km pitte), Mississipi (3757 km), Arkanzas (2364 km, Mississipin ližajogi), Kolorado (2330 km).

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, hahktin, cink, nikel', boksitad, kuld, hobed, uran, merkurii, molibden, harvad mametallad), fosfatad; toižed varad — potaš, mec, mahuz.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

White House («Vauged Pert'») om AÜV:oiden prezidentan rezidencii Vašingtonas.

Ohjandusen form om federativine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat. Alakodi om Ezitajiden Kodi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden administrativiž-territorialine jagand.

Administrativižešti valdkund jagase 50 štatha (valdkundha) da Kolumbijan federaližhe ümbrikho (Vašington-pälidn).

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden eläjid kuctas tobjimalaz Amerikalaižikš.

Lidnad-millionerad (vl 2011, surembaspäi penembha): Uz' Jork, Los Andželes, Čikago, Hjuston, Filadel'fii, Finiks, San Antonio, San Diego, Dallas.

Vl 2010 AÜV:oiden ristitišt oli 313.232.044 ristitud.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 2011 AÜV:oiden päeksport oli likutimed da turbinad (läz 20%), avtod, lendimed da toižed likkuimed da niiden palad (11%), kivivoi (6%); toine eksport — kuld (2%), zelläd (2%), medicinižed instrumentad (2%), kukuruz (1%), soi (1%).

Galerei[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. AÜV:oiden ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago
Nece kirjutuz Vepsän Vikijas: Американ Ӱхтэнзойттуд Штатад.