Spassk Dal'nii
Lidnanznam.png)
| |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 39,311 ristitud |
| Pind | 43,49 km² |
| |
| Pämez' | Andrei Bessonov (keväz'ku 2020—) |
| Telefonkod | +7−42 352-xx-xxx |
| Avtokod | 25, 125 |
| Aigvö | UTC+10 (MSK+7) |
Spassk Dal'nii (ven.: Спасск-Дальний) om Venäman lidn da lidnümbrik Merenrandaližen randan päivlaskmas, lidn randan alištusenke. Om Spasskan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.
Istorii[vajehta | vajehtada tekst]
Vl 1906 saudihe Jevgen'jevk-raudtestancijad «Vladivostok — Habarovsk»-jonol i radnikžilod stancijanno. Sen ližaks, panihe Spasskai-slabadan alust läheli. Vl 1917 ühtištuihe niid, nimitihe Spassk-Primorskii-lidnaks. Vl 1929 udesnimitihe nügüdläižikš. Spasskoje-külä (vspäi 1886, 5778 rist. vl 2010) sijadase lidnan lodehližen röunan taga, no sen da lidnan infrastruktur om ühthine.
Spassk Dal'nijan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt i sauvondmaterialiden tehmine (cement).
Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]
Lidn sijadase Hankajärven alangištos, peniden Kulešovkan i Spasovkan jogidenkeskeižes. Spassk Dal'nii seižub 100 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, Kulešovk-jogen (edel 1972. vot Santahez) oiktal randal tobjimalaz, se lankteb Spasovk-jogehe (edel 1972. vot alajoksmuz nimitihe Santahez:aks, Hankajärven da Ussuri-jogen bassein) huralpäi ani lidnan röunan taga. Matkad Hankajärvhesai om 20 km lodeheze, Vladivostokhasai om 178 km suvipäivlaskmha orhal vai 225 km «Ussuri»-avtotedme. Pöudod oma lodeheze lidnaspäi kazvatamha risad.
Klimat om ven mussonine. Voden keskmäine lämuz om +3,8 C°, kezakun-elokun +18..+21 C°, tal'vkun-uhokun −14..−18 C°. Ekstremumad oma −42 C° i +37 C°. Paneb sadegid 659 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (75..131 mm kus), vähemba tal'vkus-uhokus (17..21 mm kus).
Spassk Dal'nii om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 44 173 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 61 400 eläjad vl 1992.
Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] om lidnas i rajonan Spasskoje-žilos: Sündun Voznesenjan, Mikulai-čudonsädajan i Spasan Toižetamižen jumalanpertid, Sündun Eläbzdusen Pühäpertin Udištandan časoun'.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Spasskan industrialiž-ekonomine kolledž[2], politehnine kolledž[3], pedagogine kolledž[4] (jäl'gmäine sijadase rajonan Spasskoje-žilos ani lidnan röunan taga).
Edeline lidnan pämez' om Väčeslav Kvon (eloku 2016 — uhoku 2020).
Transport[vajehta | vajehtada tekst]
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Transsiban Spassk Dal'nii-raudtestancii sijadase lidnan pohjoižpalas, ezilidnelektrojonused ajadas Vladivostokan ümbrišthosai.
«Ussuri»-avtote (A-370) ümbärdab lidnad suvipäivnouzmaižeks röunaks. Avtote mäneb Hankajärvhesai, lebubazoidenke teverenno.
Galerei[vajehta | vajehtada tekst]
-
Torguindkeskused Sovetskai-irdal (2011) -
«Avrora»-kinoteatr (2011) -
Cementtegim vl 2014 -
Lotos-adivpert' (2011) -
Spassk Dal'nii-päraudtestancijan sauvuz vl 2020
Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]
- ↑ Spassk Dal'nijan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Spasskan industrialiž-ekonomižen kolledžan sait (siek25.ru). (ven.)
- ↑ Spasskan politehnižen kolledžan sait (spasskprof.ru). (ven.)
- ↑ Spasskan pedagogižen kolledžan sait (spk3.ru). (ven.)
Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]
 |
Spassk Dal'nii Vikiaitas |
| Merenrandaližen randan lidnad | ||
| Arsen'jev | Artöm | Dal'negorsk | Dal'nerečensk | Fokino | Lesozavodsk | Nahotk | Partizansk | Spassk Dal'nii | Sur' Kivi | Ussuriisk | Vladivostok | ||