Ühthine relätivižusen teorii

Vikipedii-späi
Pörujan tähthas ümbri planetan orbit Njutonan (rusked) i Einšteinan (sinižed) mödhe

Ühthine relätivižusen teorii (saks.: allgemeine Relativitätstheorie) om nügüd'aigan avaros tundištadud vedandvägen teorii, ümbrikirjutab vedandväged kut avaruden-aigan geometrijan avaiduz. Teorii om taritud saksalaižel Al'bert Einštein-tedomehel vn 1915 25. päiväl kül'mkud[1].

Nece teorii otab postulataks, miše gravitacižed i inercialižed väged oma ühtejiččed augotižlibundan mödhe. Sišpäi nägub, miše gravitacižed effektad oma determiniruidud ei olijoiden avarudes-aigas hibjoiden i kendoiden vastamižpainegel, no avaruden-aigan deformacijal ičeksaz, a se om massan-energijan olemižhe sidodud sen paloin.

Ühthine relätivižusen teorii om gravitacijan kaikiš enamba satusekaz teorii meiden päivil. Se teorii om vahvištadud kaclendoil hüvin, kävutadas astronomijas i inženerijas (kaimdainavigacii) jogapäiväližikš. Ezmäine satuz tuli Merkurii-planetan perigelijan anomaližen precessijan sel'gitesenke. Sid' vl 1919 britanine Artur Eddington-astrofizikantedai tedoti vauktusen čurazundas läz Päiväšt sen täuden pimitesen aigan, kaclend vahvišti ühthižen relätivižusen teorijan endustust kvalitativižikš i kvantitativižikš. Sid'päi äjad toižed kaclendad da kodvad vahvištiba teorijan endustusiden znamasišt lugumärad.

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]

  1. Albert Einstein. Die Feldgleichungen der Gravitation (Gravitacižen kendan tazostused) // Sitzungsberichte der Preussischen Akademie der Wissenschaften zu Berlin (Prussijan Tedoakademijan ištundoiden edespaginad Berlinas). — 1915. — 25. kül'mkud. — Lpp. 844−847. (saks.)
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.