Šahmatad

Vikipedii
Eziauguine pozicii
Pozicii vändon aigan
«Vänd šahmatoihe». Sofonisba Angvissola-pirdajan voikuva, 1555

Šahmatad (pers.: شاه مات šah mat-sanoišpäi «šah koli») oma logine laudanvänd. Se om sätud amuižes Indijas i om sodatoran sheman pojav.

Kaks' vändajad ühtnedas vändho. Ku abutajad oma vändajil, ka se partii nimitase konsul'tativižeks. Šahmatlaud om 64 stajanke. Figuroil da stajil om kaks' mujud — vauged da must. Kaik om kuz'toštkümne figurad joga vändajal eziauguižešti, figuroiden kuz' toižendad: kahesa saldatad, kaksin lidnused, oficerad da hebod, üksin kunigaznaine i kunigaz. Kaik figurad pandas laudha kahteks rivikš molembiš polišpäi edel vändon zavodindad. Vänd vedase aigaks tobjimalaz märitud ohjandimiden mödhe, meletandan aig om röunatud.

Vändon augotiž nimitase debütaks. Vägestadud («södud») figur čuradase laudaspäi. Vändon lop om endšpil'. Vändajad voidas valita tazolugud (pol'punktad kaikuččele), ku figuroiden pozicii läheneb patannoks. Vägestuz om matan panend vai todištadud vei sille pozicii laudal, konz jäl'geline kävu linniži kunigahan «sönd». Vägestai sab üht punktad. Šahmatturnir kahten kesken jätktase kaks'punktižhe keskusthasai.

Šahmatad oma vänd täudenke informacijanke, statjaližusen valatoitandata. Vänd šahmatoihe šingotab nenid mahtoid: taktik, strategii, kombinacine nägemine, nägemižen mušt.

Kacu mugažo[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]



Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.