Mine sisu juurde

Šubert Franc

Vikipedii-späi
Šubert Franc
saks.: Franz Schubert
Franc Šubert voikuval (Vil'hel'm Avgust Rider sädi portretan vl 1875, om pirtud vn 1825 akvarelišpäi)
Franc Šubert voikuval
(Vil'hel'm Avgust Rider sädi portretan vl 1875, om pirtud vn 1825 akvarelišpäi)
nimi sündundan jäl'ghe:

saks.: Franz Peter Schubert

radmižen toižend:

muzikankirjutai, pianist, opendai

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Himmelpfortgrund[d], Austria ertshertsogkond[d], Saksa-Rooma riik[d][13]

valdkund:

 Austria keisririik[d]
 Austria ertshertsogkond[d]

kolendan dat:

19. kül'mku 1828(1828-11-19)[1][2][3][4][5][6][7][8][9][11][12][14][15] (31 vot)

kolendan sijaduz:

Ven, Austria keisririik[d][16][14]

tat:

Franz Theodor Schubert[d]

avtograf:

 Šubert Franc VikiAitas

Franc Peter Šubert (saks.: Franz Peter Schubert [ˈfʁant͡s ˈpeːtɐ ˈʃuːbɐt]; 31. viluku 1797, Ven, Avstrijan imperii — 19. kül'mku 1828, sigä-žo) oli avstrijalaine muzikankirjutai, muzikan romantizman üks' alusenpanijoišpäi. Kirjuti enamba 600 kompozicijoid änen täht, äiluguižid sädusid fortepjanon täht, seičeme simfonijad i üks' simfonii jäti kesken, kümne operad, mülütadas niid klassižen muzikan nimikirjuteshe.

Franc Peter Šubert oli sündnu Venan ezilidnas Lihentalin tulendan školan Franc Teodor Šubert-opendajan kanzha. Tat oli muzikantan-navedijan, libui moravijalaižiš manmehišpäi. Mam — Elizabet Šubert (neiččel Fic), oli silezijalaižen lukkolsepan tütren. Vaiše viž last jäihe elegil nell'toštkümnespäi, Francan Peteran üks' vellišpäi Ferdinand oli muzikankirjutajan mugažo.

Franc ozuti muzikališt lahjakahut aigoiš. Hänen ezmäižed näradoičijad oliba kodihižed: tat openzi vändmaha violižel, Ignac-veik — fortepjanol. Kuz'vozne openui Lihentalin tulendan školas. Seičeme vot igäspäi oti organan vändon urokoid Lihentalin jumalanpertin kapel'meisteral. Üks'toštkümnevozne Franc oli ottud «pajatajaks prihaižeks» Venan tanhaližhe kapellha i Konviktha (škol pansionanke). Vll 1810−1813 Šubert sädi operan, simfonijan, pjesid fortepjanole i pajoid.

Ezmäi pästajad pučihe kompozitoran sädusiden publikočendaspäi. Šubert radoi školas, sid' muzikan opendajan elokahas perehes. Iohann Fogl' edesteli Šubertan sädusid baritonal Venan saloniš, i ned saihe tetabut, ezmäine linni pandud muzikha vl 1816 Göten «Meckunigaz»-ballad (saks. Erlkönig).

Muzikankirjutai oli uskojan ristitun, ei ole naižiš, koli lapsetoman kohtuližes tifaspäi. Seičemen simfonijan löudmine vl 1867 ližazi mel'hetartust Šubertan muzikale.

Valitud sädused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Orkestran täht

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • Simfonii nomer 8 («Jättud kesken») h-moll (1822)
  • Simfonii nomer 9 («Sur'») C-dur (1828)
  • 8 ezivändod

Änen täht fortepjanonke

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • Vokaline «Čomakulu mellicnikan ak»-cikl (1823, saks. Die schöne Müllerin)
  • Vokaline «Tal'veline matk»-cikl (1827, saks. Winterreise)
  • «Joucnen pajo»-kogoduz (1828, saks. Der Schwanengesang)
  • Ave Maria («Ellen:an koumanz' pajo», saks. Ellens dritter Gesang)
  • Toižed pajod (eriližešti i kogodusiš, kaik om kaičenus läz 600)

Fortepjanon täht solo

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • 23 sonatad (1815−1828)
  • «Kalaidai»-fantazii (1821, saks. Der Wanderer)
  • 11 ekspromtad (1827−1828)
  • 6 muzikališt kurod (1823−1828)
  • Enamba mi 400 kargud (1812−1827, val'sad, lendlerad, saksalaižed kargud, menuetad, ekosezad, galopad)
  1. 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. 2,0 2,1 Maurice J.E. Brown Encyclopædia Britannica
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Internet Broadway Database — 2000.
  5. 5,0 5,1 Nationalencyklopedin — 1999.
  6. 6,0 6,1 International Music Score Library Project — 2006.
  7. 7,0 7,1 Discogs — 2000.
  8. 8,0 8,1 filmportal.de — 2005.
  9. 9,0 9,1 Brockhaus Enzyklopädie
  10. Český hudební slovník osob a institucí
  11. 11,0 11,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  12. 12,0 12,1 Salzburgwiki
  13. https://www.geschichtewiki.wien.gv.at/Franz_Schubert
  14. 14,0 14,1 Archivio Storico Ricordi — 1808.
  15. The Fine Art Archive — 2003.
  16. Deutsche Nationalbibliothek Record #118610961 // Integrated Authority File — 2012—2016.