Šubert Franc

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Šubert Franc
saks.: Franz Peter Schubert
Franc Šubert voikuval (Vil'hel'm Avgust Rider sädi portretan vl 1875, om pirtud vn 1825 akvarelišpäi)
Franc Šubert voikuval
(Vil'hel'm Avgust Rider sädi portretan vl 1875, om pirtud vn 1825 akvarelišpäi)
radmižen toižend:

muzikankirjutai, pianist

sündundan dat:

31. viluku 1797(1797-01-31)[1][2][3][4][5][6][7][8]

sündundan sijaduz:

Himmelpfortgrund[d], Alsergrund[d], Ven, Habsburgide monarhia[d]

valdkund:

Flag of the Habsburg Monarchy.svg Austria keisririik[d]

kolendan dat:

19. kül'mku 1828(1828-11-19)[1][2][3][4][5][6][7][8] (31 vot)

kolendan sijaduz:

Ven, Saksa Liit[d][9]

avtograf:

Franz Schubert Signature.svg

Commons-logo.svg Šubert Franc VikiAitas

Franc Peter Šubert (saks.: Franz Peter Schubert [ˈfʁant͡s ˈpeːtɐ ˈʃuːbɐt]; 31. viluku 1797, Ven, Avstrijan imperii — 19. kül'mku 1828, sigä-žo) oli avstrijalaine muzikankirjutai, muzikan romantizman üks' alusenpanijoišpäi. Kirjuti enamba 600 kompozicijoid änen täht, äiluguižid sädusid fortepjanon täht, seičeme simfonijad i üks' simfonii jäti kesken, kümne operad, mülütadas niid klassižen muzikan nimikirjuteshe.

Biografii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Franc Peter Šubert oli sündnu Venan ezilidnas Lihentalin tulendan školan Franc Teodor Šubert-opendajan kanzha. Tat oli muzikantan-navedijan, libui moravijalaižiš manmehišpäi. Mam — Elizabet Šubert (neiččel Fic), oli silezijalaižen lukkolsepan tütren. Vaiše viž last jäihe elegil nell'toštkümnespäi, Francan Peteran üks' vellišpäi Ferdinand oli muzikankirjutajan mugažo.

Franc ozuti muzikališt lahjakahut aigoiš. Hänen ezmäižed näradoičijad oliba kodihižed: tat openzi vändmaha violižel, Ignac-veik — fortepjanol. Kuz'vozne openui Lihentalin tulendan školas. Seičeme vot igäspäi oti organan vändon urokoid Lihentalin jumalanpertin kapel'meisteral. Üks'toštkümnevozne Franc oli ottud «pajatajaks prihaižeks» Venan tanhaližhe kapellha i Konviktha (škol pansionanke). Vll 1810−1813 Šubert sädi operan, simfonijan, pjesid fortepjanole i pajoid.

Ezmäi pästajad pučihe kompozitoran sädusiden publikočendaspäi. Šubert radoi školas, sid' muzikan opendajan elokahas perehes. Iohann Fogl' edesteli Šubertan sädusid baritonal Venan saloniš, i ned saihe tetabut, ezmäine linni pandud muzikha vl 1816 Göten «Meckunigaz»-ballad (saks. Erlkönig).

Muzikankirjutai oli uskojan ristitun, ei ole naižiš, koli lapsetoman kohtuližes tifaspäi. Seičemen simfonijan löudmine vl 1867 ližazi mel'hetartust Šubertan muzikale.

Valitud sädused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Orkestran täht[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Simfonii nomer 8 («Jättud kesken») h-moll (1822)
  • Simfonii nomer 9 («Sur'») C-dur (1828)
  • 8 ezivändod

Änen täht fortepjanonke[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Vokaline «Čomakulu mellicnikan ak»-cikl (1823, saks. Die schöne Müllerin)
  • Vokaline «Tal'veline matk»-cikl (1827, saks. Winterreise)
  • «Joucnen pajo»-kogoduz (1828, saks. Der Schwanengesang)
  • Ave Maria («Ellen:an koumanz' pajo», saks. Ellens dritter Gesang)
  • Toižed pajod (eriližešti i kogodusiš, kaik om kaičenus läz 600)

Fortepjanon täht solo[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • 23 sonatad (1815−1828)
  • «Kalaidai»-fantazii (1821, saks. Der Wanderer)
  • 11 ekspromtad (1827−1828)
  • 6 muzikališt kurod (1823−1828)
  • Enamba mi 400 kargud (1812−1827, val'sad, lendlerad, saksalaižed kargud, menuetad, ekosezad, galopad)

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 идентификатор BNF: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы — 2011.
  2. 2,0 2,1 Encyclopædia Britannica
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Internet Broadway Database — 2000.
  5. 5,0 5,1 Nationalencyklopedin — 1999.
  6. 6,0 6,1 International Music Score Library Project — 2006.
  7. 7,0 7,1 Discogs — 2000.
  8. 8,0 8,1 (unspecified title) — 2005.
  9. Немецкая национальная библиотека, Берлинская государственная библиотека, Баварская государственная библиотека и др. Record #118610961 // Общий нормативный контроль (GND) — 2012—2016.