Ven

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Ven
Wien
 Lidnanznam
Wien 3 Wappen.svg
 Flag
Flag of Vienna.svg
Valdkund Avstrii
Eläjiden lugu (2016) 1 852 997 ristitud
Pind 414,65 km²
VenWien
Pämez' Mihael' Lüdvig
(uhoku 2 018—)
Telefonkod +43-(0)1
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Venan valičemižümbrikod.

Ven (saks.: Wien [viːn]) om Avstrijan federativine pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om kaikiš penemb Avstrijan federacijanma pindan mödhe. Toine federacijanma, Alaavstrii, ümbärdab pälidnad kaikiš polišpäi.

Lidn om Avstrijan kul'turan, ižandusen da politikan keskuz, rahvahidenkeskeižiden aluzkundoiden keskuz. ÜRO:n ližaofis (UNO-City), KEVO:n da OEVÜ:n päfaterad sijadasoiš siš.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud 1. voz'sadal meiden erad kuti Vindobon (latin.: Vindobona «Vindosan mad») — rimalaižiden 15. legionan ezipost. Ven mainitase ezmäižen kerdan vl 881 lidnan statusanke kuti Venii-torasija (latin. Uuenia) mad'jaralaižidenke.

Vozil 1867−1918 Ven oli Avstrijan da Mad'jaranman imperijan ühteks kahtes pälidnaspäi.

Edeline lidnan Mihael' Hoipl'-pämez' radoi pit'kan aigan (1994−2018).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas, Venan katl'uses i Al'piden ezimägištol, Dunain molembil randoil. Korktused oma 151..542 m lidnan röunoiš. Istorine keskuz sijadase Dunain suvipäivlaskmaižel randal. Pen' Ven-jogi lankteb Dunain oiktaha hijamha kahtes sijas lidnan territorijal. Matkad toižhe Bratislav-pälidnhasai om vaiše 60 km päivnouzmha.

Klimat om ven pehmed. Heinkun lämuz om +20,8 C°, elokun — +20,3 C°, vilukun +0,3 C°. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Paneb sadegid 649 mm vodes, enamba kezal (70 mm kus). Tal'vel lumikurod oma paksud.

Ven jagase 23 nimitadud valičemižümbrikho (saks.: Bezirke), no erasti niid mainitadas nomeruidud nimil-ki. Lidnan administracii om ühthine, sen palakund om kaikuččes ümbrikos.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ristitišton luja ližaduz tegihe 19. voz'sadal. Kaikiš suremb eläjiden lugu oli 2 083 630 ristitud vl 1910. Vl 2010 kaik 1 689 995 ristitud elihe lidnas. Vl 2016 läz 2,6 mln elädas aglomeracijas.

21. voz'sadal ristitišt ližadui immigracijan tagut: ku vl 2001 toižed rahvahuded otiba 16% (Avstrijan saksalaižed — 84%), ka vl 2012 38,8% eläjid oliba toižen rahvahuden augotižlibundanke paloin vai täuzin.

Religijan mödhe (vn 2001 rahvahanlugemine) eläjiden pol' oli katolikoikš, nelländez — religijatomikš, islamanuskojad — 7,8%, ortodoksižed hristanuskojad — 6,0%, protestantad — 4,7%, toižed uskojad — 6,8%.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ven om Evropan kiruhavtotesol'm. Kundaline transport om šingotadud: om avtobusoid, kiruhlidnelektrojonusid (saks.: S-Bahn), tramvaid. Vspäi 1976 metropoliten radab lidnas (saks. U-Bahn, vspäi 2013 om 5 jonod, 104 stancijad, 78,5 km raudted).

Venan rahvahidenkeskeine civiline lendimport, Ven-Švehat (saks.: Wien-Schwechat, VIE) sijadase 18 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe maihe, AÜV:oihe, Lähižen Päivnouzmman maihe, jügureisid — Azijan äjihe maihe. Jogivaldmad oma Dunain randal jügukonteineriden täht (6 ga pind, 9 mln tonnoid vl 2005).

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs