Mine sisu juurde

Prag

Vikipedii-späi
Prag
Praha
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Čehanma
Eläjiden lugu (2023) 1,357,326 ristitud
Pind 496 km²
Prag Praha
Pämez' Boguslav Svoboda
(tal'vku 2010 — semendku 2013,
uhoku 2023—,
Bohuslav Svoboda)
Telefonkod +420
Avtokod A
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart ezilidnoidenke (2024)

Prag (čeh.: Praha [ˈpraɦa]) om Čehanman pälidn da ekonomine i kul'turine keskuz, valdkundan administrativine ühtnik ičeohjastusenke. Se om kaikiš suremb lidn Čehanmas. Om Keskčehan randan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.

Eländpunktan aluz om pandud kudendel voz'sadal meiden erad. Kätihe Čehanman pälidnaks 10. voz'sadal. Nimituz libui čehan kelen prah-vaihespäi «kos'k», äi bradindsijid oli Vltav-joges.

Vozil 1918−1992 lidn oli Čehoslovakijan pälidnaks. Ezilidnastumižen process zavodihe 20. voz'sadan kahtendes poles.

Prag om ižandusen äisarakoine keskuz, nened tegimišton sarakod oma šingotadud: mašinansauvomine (tömašinad, likkuimed, elektrotehnine), himine, tekstiline, omblendan edheotandad, poligrafine, sömtegimišt. Lidn vastsi 5,4 mln turistoid vl 2012, eläjiden videndez oma ottud turizman sferha. Vl 2015 lidnan kogosüdäiprodukt oli 41 billionad € (78 mlrd US$ ostmižmahtusen paritetan mödhe).

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, Vltav-jogen randoil (El'ban hura ližajogi), 177..399 m ü.m.t. korktusil. Kaik ühesa jogen sar't mülüdas lidnha. Ištutesed da puištod ottas territorijan pol't.

Klimat om ven valdmeren valatoitusenke, tal'v om pil'vekaz lujas. Tulleid tal'vel abutadas pehmda lämuden köläidusid. Voden keskmäine lämuz om +9,0 C°, kezakun-elokun +17,0..+18,9 C°, tal'vkun-uhokun −0,7..+0,4 C°. Ekstremumad oma −28,0 C° (uhoku) i +37,4 C° (eloku). Kezaaigan minimum om −0,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,2 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus-elokus vaiše (elokun minimum om +3,4 C°). Paneb sadegid 502 mm vodes, enamba semendkus-elokus (60..79 mm kus), vähemba kül'mkus-sulakus (18..29 mm kus). Paneb lunt 50 sm tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 67..69 % röunoiš sulakus-elokus, 80..87 % redukus-uhokus.

Lidnan nomeruidud rajonad i nimitadud lidnanlaptad (2010)

Vspäi 1990 lidn jagase lidnanlaptoikš-municipalitetoikš (äilugu čeh.: městské části), vll 1990−1992 niid oli 56, nügüd'aigan 57. Sijaline nevondkund i tobmin valičesoiš kaikuččes lidnanlaptas. Ühtetas niid 22 administrativižhe ümbrikho (rajonha, äilugu čeh.: správní obvody) vspäi 2001. Ümbrikon radnikoičendad oma jagadud sen lidnanlaptoidme.

Lidnan tobmuden pämez' om primator / primatorka (čeh.: Primátor / Primátorka hlavního města Prahy). Edeližed lidnan pämehed oma Zdenek Gržib (Zdeněk Hřib, kül'mku 2018 — uhoku 2023), Adriana Krnačova (Adriana Krnáčová, kül'mku 2014 — kül'mku 2018).

Vn 2011 Čehanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 242 tuhad ristituid. Kaik 1,294,513 ristitud elihe lidnas i 2,6 millionad ristituid kaikes lidnaglomeracijas vl 2018, se om valdkundan ristitišton nelländez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Vl 2001 eläjiden koume videndest oliba ateistad, uskojiden keskes seičeme ristitud kümnespäi oma katolikad.

Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused, ehtatimed da funikulör oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1974 (vl 2015 om koume jonod, 61 stancijad, 65,2 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline Prag-lendimport Vaclav Gavelan nimed[1] (čeh.: Letiště Václava Havla Praha, PRG / LKPR, 17,8 mln passažiroid vl 2019) sijadase kaks'toštkümnes kilometras päivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid kaikedme Evropadme, Pohjoižamerikha, Turkanmaha i Kitaihe.

  1. Rahvahidenkeskeižen Prag-lendimportan sait (prg.aero). (čeh.) (angl.)



Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs