Prag

Vikipedii-späi
Prag
Praha
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Čehanma
Eläjiden lugu (2023) 1,357,326 ristitud
Pind 496 km²
Prag Praha
Pämez' Zdenek Hržib
(kül'mku 2018—)
Telefonkod +420
Avtokod A
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Prag (čeh.: Praha [ˈpraɦa]) om Čehanman pälidn da ekonomine i kul'turine keskuz, valdkundan administrativine ühtnik ičeohjastusenke. Se om kaikiš suremb lidn Čehanmas. Om Keskčehan randan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.

Istorii[vajehta | vajehtada lähte]

Eländpunktan aluz om pandud kudendel voz'sadal meiden erad. Kändihe Čehanman pälidnaks 10. voz'sadal. Nimituz libui čehan kelen prah-vaihespäi «kos'k», äi bradindsijid oli Vltav-joges.

Vozil 1918−1992 lidn oli Čehoslovakijan pälidnaks. Ezilidnastumižen process zavodihe 20. voz'sadan kahtendes poles.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]

Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, Vltav-jogen randoil (El'ban hura ližajogi), 177..399 m ü.m.t. korktusil. Kaik ühesa jogen sar't mülüdas lidnha. Ištutesed da puištod ottas territorijan pol't.

Klimat om ven valdmeren valatoitandanke. Voden keskmäine lämuz om +8,4 C°, kezakun-elokun +16..+18 C°, tal'vkun-uhokun −0,3..−1,4 C°. Ekstremumad oma −27,6 C° i +37,8 C°. Paneb sadegid 509 mm vodes, enamba semendkus-elokus (65..79 mm kus), vähemba kül'mkus-sulakus (22..30 mm kus).

Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]

Vn 2011 Čehanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 242 tuhad ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 1,294,513 ristitud elihe lidnas i 2,6 millionad ristituid kaikes lidnaglomeracijas vl 2018, se om valdkundan ristitišton nelländez.

Vl 2001 eläjiden koume videndest oliba ateistad, uskojiden keskes seičeme ristitud kümnespäi oma katolikad.

Ižanduz[vajehta | vajehtada lähte]

Prag om ižandusen äisarakoine keskuz, nened tegimišton sarakod oma šingotadud: mašinansauvomine (tömašinad, likkuimed, elektrotehnine), himine, tekstiline, omblendan edheotandad, poligrafine, sömtegimišt. Lidn vastsi 5,4 mln turistoid vl 2012, eläjiden videndez oma ottud turizman sferha.

Vl 2015 lidnan kogosüdäiprodukt oli 41 billionad € (78 mlrd US$ ostmižmahtusen paritetan mödhe).

Transport[vajehta | vajehtada lähte]

Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused, ehtatimed da funikulör oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1974 (vl 2015 om koume jonod, 61 stancijad, 65,2 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline Prag-lendimport Vaclav Gavelan nimed[1] (čeh.: Letiště Václava Havla Praha, PRG / LKPR, 17,8 mln passažiroid vl 2019) sijadase 12 km päivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid kaikedme Evropadme, Pohjoižamerikha, Turkanmaha i Kitaihe.

Galerei[vajehta | vajehtada lähte]

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]

  1. Rahvahidenkeskeižen Prag-lendimportan sait (prg.aero). (čeh.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]



Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs