Reikjavik

Reikjavik
Reykjavík
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Islandii
Eläjiden lugu (2023)	139,875 ristitud
Pind	274,5 km²
Pämez'	Heida Björg; (uhoku 2025—,; Heiða Björg Hilmisdóttir)
Telefonkod	+354
Aigvö	UTC+0

Reikjavik (isl.: Reykjavík [ˈreiːcaˌviːk] «savesine merikar», Reykjavíkurborg, edel 1800. vot oli Reykjarvík) om Islandijan pälidn, kaikiš suremb lidn da kund, Pälidnan agjan administrativine keskuz, mülüb sihe. Reikjavik om kaikiš pohjoižemb valdkundan pälidn mail'mas.

Istorii

Vl 874 ezmäine tulii sarehe elämhä, Ingol'f Arnarson, sauvoi ferm pol'sarel, kus nügüd' Reikjavik om olmas. Nimitihe sijad purun (ei ole saven, isl. reykur «savi») heitandoiden tagut huliš purtkišpäi. Vn 1262 jäl'ghe Reikjavik kändihe andan da valdkundmaksoiden keradandan keskuseks Norvegijan täht, mugažo torguindan keskuseks. Vspäi 1395 Islandii kändihe Danijan palaks, i eländpunktan znamoičend lujeni.

Eländpunkt sai lidnan statusad vn 1786 18. päiväl elokud. Vspäi 1845 rippujan territorijan i vspäi 1944 valdkundan parlament da ohjastuz sijadasoiš Reikjavikas. Toižen mail'man sodan aigan lidn kändihe znamasižeks keskuseks amerikaižiden da britanižiden merisodalaivoiden täht.

Reikjavik šingotase pälidnan funkcijoil i sauvondal. Kaik 14 verhiden maiden sur'oigenduzkundad ratas lidnas.

Geografijan andmused

Pälidn sijadase Islandii-saren suvipäivlaskmas, Seltjarnarnes-pol'sarel. Pen' Edlidaau(r)-jogi (isl.: Elliðaá(r) basseinanke 270 nellikkilometrad) läbitab lidnad. Lähembaine korged mägisel'g om Esj (Esja / Esjan) kümnes kilometras pohjoižhe lidnaspäi, 914 m ü.m.t. kortte. Lidnan pind — 274,5 km².

Klimat om subarktine valdmeren, pil'vekaz, tal'vel eriližešti. Voden keskmäine lämuz om +5,1 C°, kezakun-elokun +9,8..+11,6 C°, tal'vkun-keväz'kun +0,5..+1,2 C°. Ekstremumad oma −24,5 C° (viluku) i +25,7 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −0,7 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +12,0 C° (tal'vku). Ei voi panda haloid heinkus (minimum om +1,4 C°). Merikar om jädumatoi vodes läbi lämän Gol'fstrim-merijoksmusen taguiči. Paneb sadegid 876 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba sügüz'kus-keväz'kus (80..95 mm kus), vähemba semendkus-heinkus (43..53 mm kus). Paneb lunt 102 sm vodes (redukus-semendkus) 55 päiväs. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 74..82 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

Reikjavik jagase kümneks nimitadud ümbrikoks, Mitborg (isl.: Miðborg «lidnan keskuz») om istorine keskuz lidnan lodehes.

Lidnan tobmuden pämez' om mer (isl.: Borgarstjóri Reykjavíkur). Valitas merad nelläks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Edeližed merad oma Einar Torsteinsson (Einar Þorsteinsson, viluku 2024 — uhoku 2025), Dagur Eggertsson (Dagur Bergþóruson Eggertsson, kezaku 2014 — viluku 2024), Jon Gnarr (Jón Gnarr, kezaku 2010 — kezaku 2014).

Eläjad

Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 121 841 ristitud, vl 2017 — 126 100 ristitud. Kaikis suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Reikjavik sädab aglomeracijad 1062 km² pindal ristitištonke 247 590 eläjad (2023) da videnke kaimdailidnanke, Islandijan koume ristitud videspäi elädas siš. Kaimdailidnad levitasoiš suvhe da päivnouzmha.

Lidnan üläopendusen aluzkundad oma kundaline Islandijan universitet^[1] (isl.: Háskóli Íslands, alusenpanend 1911, 14,2 tuh. üläopenikoid 25 fakul'tetal vl 2023) i privatine Reikjavikan universitet (alusenpanend 1964, 3,5 tuh. üläopenikoid vl 2022).

Transport

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ezilidnoiš, «Strætó bs»-kompanii ohjandab niil. Ei ole kundaližid raudteid penen ristitišton lugun tagut. Om äi personaližid avtoid da avtoteid.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Keblavik-lendimport (KEF / BIKF, 9,8 mln passažiroid vl 2018) sijadase 50 km suvipäivlaskmha Reikjavikaspäi i koumes kilometras päivlaskmha Keblavik-lidnaspäi, sišpäi tehtas reisid Evropadme da Pohjoižamerikha. Kiruhte ühtenzoitab lidnad lendimportanke. Tatanmaine civiline Reikjavik-lendimport^[2] (isl.: Reykjavíkurflugvöllur, RKV / BIRK, 400 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase koumes kilometras suvhe lidnan keskusespäi, sišpäi tehtas reisid Islandijadme, Grenlandha da Fareran Sarihe, mugažo se om transatlantine jügulendimport da varalendimport Keblavikan täht.

Galerei

Lidnan tobmuden sauvuz (2010)
Reikjavikan kafedraline päjumalanpert' (lüteranine, om toštmižsaudud vl 1847), vn 2023 nägu
Borgartún-ird vn 2016 kezakus. Se om lidnan finansižeks keskuseks
Islandijan universitetan i rahvahan kirjišt (2007)
Reikjavikan universitet (2016)
Londusen istorijan Perlan-muzei (2009)
Eimskip-konteinerterminal Reikjavikan meriportas vn 2025 uhokus

Homaičendad

↑ Islandijan universitetan sait (hi.is). (isl.) (angl.)
↑ Islandijan lendimportoiden sait (isavia.is). (isl.) (angl.)

Irdkosketused

Lidnan tobmuden oficialine sait (reykjavik.is). (isl.) (angl.)

Reikjavik Vikiaitas

	Evropan pälidnad
	Afinad \| Amsterdam \| Andorr la Vel'j \| Baku \| Belgrad \| Berlin \| Bern \| Bratislav \| Brüssel' \| Budapešt \| Buharest \| Dublin \| Hel'sinki \| Jerevan \| Kijev \| Kišinöv \| Kopenhagen \| Lissabon \| London \| Lüblän \| Lüksemburg-lidn \| Madrid \| Minsk \| Monako-lidn \| Moskv \| Nikosii \| Oslo \| Pariž \| Podgoric \| Prag \| Reikjavik \| Rig \| Rim \| San Marino-lidn \| Sarajevo \| Skopje \| Sofii \| Stokhol'm \| Zagreb \| Tallidn \| Tbilis \| Tiran-lidn \| Vaduc \| Vallett \| Varšav \| Vatikan \| Ven \| Vil'nüs

[1] Islandijan universitetan sait (hi.is). (isl.) (angl.)

[2] Islandijan lendimportoiden sait (isavia.is). (isl.) (angl.)

[1]

[2]