Skopje
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Pohjoižmakedonii |
Eläjiden lugu (2015) | 544,086 ristitud |
Pind | 571,46 km² |
![]() | |
Pämez' | Petre Šilegov (2017—) |
Telefonkod | +389−2 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |

Skopje (maked.: Скопје [ˈskɔpjɛ], alb.: Shkupi) om Pohjoižmakedonijan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii[vajehtada | vajehtada lähte]
Eländpunktan aluz om pandud 1. voz'sadan meiden erad lopus kuti rimalaine Flavia Aelia Scupi- vai Flavia Scupinorum-kolonii, paginoiš Skupi (latin.: Scupi i Scuiris). Amuižiden pertiden alused oma kaičenus. Voz'sadoiden hätkte oli Vizantijan i Serbijan tobmuden al. Ezmäižen Bolgarijan car'kundan Samuil-ohjandai ümbärzi lidnad seinil 10. i 11. voz'sadoiden röunal, nügüd'aigan nähtas niid kuti Skopjen lidnuz-zamk (maked.: Скопско Кале). Vspäi 1392 vhesai 1912 oli Osmanan imperijan palaks Üsküp-nimenke. Vspäi 1944 oli Makedonijan Tazovaldkundan pälidnaks, oli Jugoslavijan palaks vhesai 1992.
Vozil 518, 1555, 1904 i 1963 manrehkaidused paniba lidnad mantazole. Vl 1689 avstrijalaine E. Pikkolomini-jenaral polti Skopjed lophu holeran pošavan tagut.
Geografijan andmused[vajehtada | vajehtada lähte]
Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, mägidenkeskeižes kalt'uses, Vardar-jogen randoil (388 km, maked. Вардар, lankteb Egeižhe merhe), 238 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vodno-mägi om lidnan kaikiš korktemb čokkoim, 1066 m kortte. Lujad manrehkaidused oleldas sen tahondas.
Klimat om ven Keskmeren penen valatoitusenke. Heinkun i elokun lämuz om +23,8 C°, vilukun — +0,1 C°, voden keskmäine lämuz +12,4 C°. Paneb sadegid 483 mm vodes, 29..54 mm kuidme. Tal'v oleleb sumosine i läz lumeta. Tullei oleskeleb harvoin.
Eläjad[vajehtada | vajehtada lähte]
Vl 2002 eläjiden lugu oli 506 926 ristitud, valdkundan ristitišton nelländez. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2002): makedonijalaižed — 66,7%, albanijalaižed — 20,4%, čiganalaižed — 4,6%, serbalaižed — 2,8%, turkad — 1,7%, bosnijalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 2,3%.
Transport[vajehtada | vajehtada lähte]
Kaks'žiruižed avtobusad i miniavtobusad (vspäi 2014) oma kundaližeks transportaks lidnas, tramvain jono om sauvomas. Jonused ühtenzoittas lähižidenke Evropan pälidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport (SKP, 1,8 mln matknikoid vl 2017) sijadase 17 km suvipäivnouzmha lidnaspäi Petrovec-žilos. Tehtas reisid Evropan maiden pälidnoihe i Persijan lahten lidnoihe, om čarterreisid Turkanman i Egiptan lebutahoiže.
Irdkosketused[vajehtada | vajehtada lähte]
- Lidnan oficialine sait (skopje.gov.mk). (maked.) (angl.) (alb.)
![]() |
Skopje Vikiaitas |
Evropan pälidnad | ||
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs | ||