Tallidn

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Tallidn (Tallinn, Tallin)
Tallinn (est.)
 Lidnanznam
Tallinn greater coatofarms.png
 Flag
Flag of Tallinn.svg
Valdkund Estinma
Eläjiden lugu (01.01.2016) 423 420[1] ristitud
Pind 159,2 km²
Tallidn (Tallinn, Tallin)Tallinn (est.)
Pämez' Taavi Aas (2 015-)
Telefonkod +372-6-xxx-xxx
Aigvö tal'vel UTC+2 
kezal UTC+3


Tallidn vai Tallinn, Tallin (est.: Tallinn) om Estinman pälidn, kaikiš suremb lidn da kaikiš järedamb municipaline ühtnik. Kaikutte koumanz' Estinman eläi om registriruidud pälidnas. Municipaline Tallidn-ühtnik mülüb Harju-makundha.

Lidn om Estinman biznesan, opendusen, kul'turan da tedon keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1154 lidn johtutase ezmäižen kerdan arabižen geografijan Al' Idrisi-tedomehen tedotöiš kuti pen' Kolivan'-lidnuz.

Vozil 1219-1227 i 1238-1346 eländpunkt oli alištunu Danijale.

Geografižed andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Estinman lodehes, Suomen lahten suvirandal. Meren randanpird om 46 km pitte.

Kaikiš suremb järv om Ülemiste-järv (9,6 km²) lidnan suves. Toine järv om Harku (1,6 km²). Znamasine jogi om Pirit, se läbitab lidnan päivnouzmpol't. Kaik järved da joged mülüdas Baltijan meren basseinha.

Administrativine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tallidnan palad.

Vs 1993 keväz'kun 4. päiväspäi Tallidn jagase 8 lidnanpalaha (est. üks'lugu linnaosa):

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnan Suiman pert'.

Käskusenandai tombuz om Lidnan Suim (est. Tallinna Linnavolikogu) 79 ühtnijanke. Kaik täuz'igäižed lidnan eläjad (18-voččed da sen vanhemba) valitas heid nelläks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2013 redukun 20. päiväl. Kalev Kallo radab sen ezimehen vs 2015 sulakun 30. päiväspäi. Lidnan Suim valičeb lidnan pämest - ohjastusen pämest nelläks vodeks.

Lidnan ohjastusen (est. Tallinna linnavalitsus) pämez' om lidnan pämez'-ki. Hän pidab vastust Lidnan Suiman ühtnijoiden edes. Vs 2015 sügüz'kun 30. päiväspäi Taavi Aas radab lidnan pämehen velgusentäutajaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1913 Tallidnan ristitišt oli 116 012 eläjad. Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 393 222 ristitud.

Rahvahad (vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): estilaižed — 55,3%, venälaižed — 36,8%, ukrainalaižed — 2,9%, vaugedvenälaižed — 1,6%, suomalaižed — 0,5%, evrejalaižed — 0,4%, toižed — 2,5%.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ižandusen päsarakod oma bankad da valdkundaline administrativine holituz, laivansauvomine, meritransport, varapalad avtoiden täht (kaičendvöd), omblendtegimišt, turizm.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Estinman kaikiš järedamb jüguport da port passažoroiden täht sijadase Tallidnas. Ehtatimed ujudas Hel'sinkihesai (80 km pohjoižhe), mugažo Piterihe, Stokhol'mha da Rostokha.

Avtobusad, tramvaid da elektrojonused oma kundaližeks transportaks Tallidnan südäimes.

Rahvahidenkeskeine civiline Merin Lennartan nimel nimitadud Tallidn-lendimport (TLL) sijadase 4 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi, Ülemiste-järven pohjoižpäivnouzmaižel randpolel. Sišpäi tehtas reisid Evropan surihe lidnoihe da Estinmadme.

Mel'heižtahod[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Kaikenaigaižiden eläjiden lugu. Vl 2016 kezakun 1. päiväl registriruidud eläjiden lugun arv om 440 950 ristitud.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs