Kuressaare

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kuressaare
 Lidnanznam
Kuressaare coatofarms.png
 Flag
Kuressaare lipp, 2010.jpg
Valdkund Estinma
Eläjiden lugu (2018-01-01) 13 276 ristitud
Pind 14,95 km²
Kuressaare
Pämez' Madis Kallas
(sulaku 2 015—)
Telefonkod +372-(0)45
Aigvö tal'vel UTC+2 
kezal UTC+3


Lidnan kart (2012).

Kuressaare (mugažo estin kelel «kur'giden sar'», edel 1917 vot saks.: A(h)rensburg, vll 1952−1988 oficialine nimituz oli Kingisepp, est.: Kingiseppa) om Estinman lidn valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Saare-makundan administrativine keskuz da üks'jäine lidn, valdkundan kaikiš päivlaskmaižemb lidn. Edel vn 2017 redukud lidn oli erine municipalitet, nügüd' mülüb Saaremaa-volostihe (sar' kogonaz).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1154. Mainitaškanzihe vspäi 1381. Om olmas makundan keskuseks lidnan oiktusidenke vs 1563 semendkun 8. päiväspäi Danijan palaks. Vll 1645−1721 lidn mülüi Ročinmaha, sid' Venäman imperijha vhesai 1917. Lidnut šingotaškanzihe üläkundan kurortaks. Nevondkundaližen aigan nimitihe estilaižen Viktor Kingisepp-kommunistan kanzannimen mödhe kut hänen kodilidn, Venäman Kingisepp nimitase hänen-žo oiktastuseks tähäsai.

Kuressaare eläb sömtegimištol (oludtegim i lihan ümbriradmine), elektromäričimen andmusiden radiooigendusen südäimen «Incap»-tegimel, likutimvenehiden edheotandal, meriportal i turizmal.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Saaremaa-saren suvirandal, Rigan lahten lodehližel randal, 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Roomassaare-meriport om saudud ühtennimižel pol'sarel i lidnrajonal. Matkad Tallidnhasai om 216 km pohjoižpäivnouzmha avtotel pol'časuiženke ehtatimenke Moonzundan sal'men kal't.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 166 ristitud, nügüdläižen volostin läz kaht videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16 166 eläjad vl 1989.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2011): estilaižed — 97,68%, venänikad — 1,21%, toižed rahvahad — 1,11%.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]