Lihul
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Estinma |
| Eläjiden lugu (2024) | 1,250 ristitud |
| Pind | 4,19 km² |
| Telefonkod | +372- |
| Aigvö | tal'vel UTC+2, kezal UTC+3 |

Lihul (est.: Lihula) om Estinman lidn valdkundan kontinentaližen palan päivlaskmas. Mülüb Pärnun makundha, sen Läänerannan volostin administrativine keskuz. Makundan kaikiš penemb lidn nelläspäi eläjiden lugun mödhe.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš Leale-nimenke vl 1211, kut Leal vl 1519, Lihhola Lin vl 1798. Nimituz om Ligover' Venän purtkiš. Vspäi 1211 Estländijan episkopan rezidencii sijazihe täs. Vll 1238−1242 kivine lidnuz oli saudud kukhal amuižiden lidnuziden sijas Livonijan ordenan abunke. Kaitas lidnusen jändusid nügüdläižen lidnan pohjoižes. Naižjumalankodi oli saudud vll 1262−1285, sauptihe 16. voz'sadan keskes, sen sauvused oliba hüväs olendas 17. voz'sadan lophusai.
Kätihe Lihulad lidnanvuiččeks žiloks vl 1945. Vll 1950−1961 se oli Lihulan rajonan administrativižeks keskuseks. Radnikžilo sai lidnan oiktusid vl 1993 i vhesai 1999 Lihul oli erigoittud lidnaks-municipalitetaks Läänen makundas. Vl 1999 ühtištuihe lidnad Lihulan volostinke. Vn 2017 redukuspäi tühjitihe Lihulan volostid, sätihe Läänerannan volostid Läänen makundan kahtes i Pärnun makundan kahtes volostišpäi, mülütihe kaiked territorijad Pärnun makundha.
Lihul šingotase torguindan i valdkundaližiden holitišiden sijaližeks keskuseks, sauvondsegoitusiden edheotandal (Uninaks AS), kouriden tehmižen kompanijal (Narma OÜ), paštandsijal. Lidnan muzei[1] radab Lihulan enččen usadiban (mizan) kompleksas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase makundan lodehes, 19 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad makundan Pärnu-keskushesai om 51 km suvipäivnouzmha orhal vai 57 km avtotedme, Tallidnhasai om 113 km pohjoipäivnouzmha avtotedme. Enzne Haapsalu-keskuz om 34 km lodeheze orhal vai 53 kilometras mantedme.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1989 eläjiden lugu oli 1 872 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt. Vodele 2000 lidnan ristitišt poleni i oli 1 497 eläjad. Vl 2011 kaik 1 338 eläjad oli lidnas, vl 2019 — 1 201 kaikenaigašt eläjad, volostin nelländez-videndez.
Rahvahad (2011): estilaižed — 97,4 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 2,6 %.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lihulan muzei (2012, ende usadiban päine pert')
- Ph. Jelizavetan jumalanpert', vn 2011 nägu (lüteranižuz)
- Lauk Tallidnan mantel vl 2015
- Kul'turkeskuz (ezimal, 2015)
- Avtotäutmižstancii vl 2020
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Lihul Vikiaitas |
| Abja-Paluoja • Antsl • Elv • Haapsalu • Jigev • Jihvi • Kallaste • Karksi-Nuia • Kehr • Keil • Kilingi-Nimme • Kiviili • Kohtla-Järve • Kund • Kuressaare • Kärdl • Lihul • Loks • Maardu • Mustvee • Miizakülä • Narv • Narv-Jogensu • Otepä • Paide • Paldiski • Piltsamaa • Pilv • Pärnu • Püssi • Rakvere • Rapl • Räpin • Saue • Sillamäe • Sindi • Suure-Jaani • Tallidn • Tamsalu • Tap • Tartu • Tirv • Türi • Valg • Vil'jandi • Vihm • Viru | |
