Ristitišt

Vikipedii-späi
Rahvahansageduz vl 2015

Ristitišt (demografijas) om kaik eläbad ristitud Mal (Man ristitišt), vai sen röunatud territorijal — kontinent, valdkund, region, ma, agj da toižed administrativižed ühtnikad. Udištase kaikenaigašti ristituiden sündundoiden i surmiden kal't. Vn 2020 keväz'kus mail'man ristitišt ületi 7,8 mlrd eläjid, vodele 2030 ÜRO endustab 8,5 mlrd.

Nened tedod tedoitas ristitištod, sen lugumärad, šingotest da toižid pirdoid: demografii (päine tedo ristitištos ičeze käskusidenke), demografine statistik (keradab andmusid demografižen analizan täht), ekonomik (tön potencial), geografii (territorialine järgenduz i migracii), etnografii i etnologii (etnine mülünd), sociologii (ristitkundan struktur), medicin (tervhuden tazopind).

Demografijas om ristitišton toižendoid:

  • kaikenaigaine ristitišt;
  • stabiline, sen paloin stacionarine ristitišt;
  • lidnalaine i külähine ristitišt;
  • rahvahanlugemižen aigan — olijad sijas, kaikenaigaine ristitišt, olmatomad aigaks, olijad aigaks.

Ristitišton lugemine tegese rahvahanlugemižil (kerdan vides vai kümnes vodes), nügüdläižikš (joksii lugemine), lugumäran arvoindal (ristitišton mehanižen likundan lugud pordos).

Harakterizujad ozutajad[vajehta | vajehtada tekst]

Erased ozutajad ristitišton ümbrikirjutandan täht:

  • ristitišton lugu i sen dinamik;
  • demografižiden processiden intensivižuz: sündutandmär, kolendmär, londuseline ližakazv, naimižmär;
  • järgenduz territorijadme, ravhahansageduz, lidnastumine (urbanizacii), migracii;
  • mülünd igän i sugun mödhe, kanzakahuz;
  • opendusen tazopind;
  • mülünd kelen, rahvahan, religijan i valdkundan augotižlibundan mödhe;
  • socialiž-ekonomižen šingotesen tazopind, elon tazopind.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.