Mine sisu juurde

Piltsamaa

Vikipedii-späi
Piltsamaa
Põltsamaa
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Estinma
Eläjiden lugu (2019-01-01) 3,891 ristitud
Pind 5,99 km²
Piltsamaa Põltsamaa
Telefonkod +372-xxx-xxxx
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3


Vn 2012 lidnan kart.

Piltsamaa (est.: Põltsamaa) om Estinman lidn valdkundan keskuzpalas. Mülüb Jigevan makundha, sen kahtenz' surtte lidn koumespäi, Piltsamaan volostin keskuz.

Eländpunkt mainitase dokumentoiš ezmäižen kerdan vl 1234. Edel 1917 vot lidnan oficialine nimituz oli Oberpalen (saks.: Oberpahlen). Se oli marionetižen Livonijan kunigahusen (1570−1578) pälidnaks Livonijan sodan aigan, kunigahuz oli alištunu Ivan Grazii-carin tobmudele. Žilo sai lidnan statusad vn 1926 30. päiväl kezakud. Vll 1950−1962 lidn oli Piltsamaan rajonan keskuseks. Kadoti municipalitetan statusad vn 2017 reforman jäl'ghe.

Piltsamaa šingotase sömtegimištol (konservtegimed — frukt- da marjsüdäiveded, vinad, maploduiden konservad i painatosed), metallan ümbriradmižel eksportha, kompjuterprogramiden biznesan täht edheotandal, kleidüd pun pästandal iknoiden i uksiden täht, torguindal i turizmal.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase makundan päivlaskmas, ühtennimižen jogen randal (est.: Põltsamaa jõgi 135 km pitte, Emajogen hurapol'ne bassein), 56..63 m ü.m.t. korktusil. Matkad Tallidnhasai om 112 km lodeheze orhal vai 127 km avtotel, Tartuhusai om 53 km suvipäivnouzmha orhal vai 60 km avtotedme. Lähembaine lidn om makundan Jigev-keskuz (raudtestancijanke) 29 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha avtotedme. «Tallidn — Tartu»-mante om lidnan pohjoižröunaks.

Koume žilod da 58 küläd alištudas Piltsamaan volostin (est.: Põltsamaa vald) tobmudele vs 2017 redukun 24. päiväspäi. Volostin pind — 890 km².

Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 188 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 5 261 eläjad vl 1989. Kaik 9 752 ristitud elihe Piltsamaan volostiš vl 2019.

Rahvahad (lidnalaižed, vl 2011): estilaižed — 98,0%, toižed rahvahad — 2,0%.

Lidnan edeline pämez' oli Jaan Aiaots vspäi 2003.