Mine sisu juurde

Estinma

Vikipedii-späi
Estinman Tazovaldkund
Eesti Vabariik
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Tallidn
Eläjiden lugu (2018) 1,244,288[1] ristitud
Pind 45,339 km²
Estinman Tazovaldkund Eesti Vabariik
Kel' estin
Valdkundan pämez' Alar Karis
Päministr Kaja Kallas
Religii ateizm, hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .ee[3]
Telefonkod +372
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3

Estinma (est.: Eesti), täuz' oficialine nimi — Estinman Tazovaldkund (est.: Eesti Vabariik), om Pohjoiževropan valdkund, se sijadase Baltijan meren päivnouzmaižel randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Tallidn.

Valdkundan pind om 45 339 km², eläjiden ühthine lugu — 1 328 439 ristitud (vn 2022 augus). Estinma seižub 129. sijas mail'mas (29. Evropas) pindan mödhe da 158. sijas (34. Evropas) ristitišton mödhe, kaikiš penemb Baltijan maiden keskes.

Suomen laht om pohjoižhe Estinmaspäi, Rigan laht levitase suvipäivlaskmha. Röunad madme: Venäma — päivnouzmas (piduz om 324 km), Latvii — suves (piduz om 333 km). Niiden ližaks om meriröunad Suomenmanke pohjoižes.

Vspäi 2004 Estinma om EÜ:n da PAKO:n ühtnii.

Oficialine kel' om estin kel', raha om evro.

Nimitusen augotižlibund

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Edes 18.-19. voz'sadoid Estinman eläjiden ičeze nimituz oli maarahvas, vai «man rahvaz», sikš miše heiden päine radmine oli maižanduz. Eestlane-sana tuli latinan kelen Aesti-sanaspäi, ninga Publii Kornelii Tacit nimiti elänut «Saksanmas» (Baltijan meren randal) rahvast.

Amuižed skandinavižed sagad mainitadas mad Eistland-nimenke. Ninga Estinma nimitase islandijan kelel nügüd'-ki, mi om man Estland-nimitusen kartte danijan, saksan, alaman, ročin i norvegijan keliš. Latinankel'žiš aigaližiš purtkiš voib nähta Estia- i Hestia-nimitusid mugažo.

Vl 1918 valdkund tedoti ičeze ripmatomudes da sai Esthonia-nimitusen. Valdkundan nimituz oli «Estinman Tazovaldkund» oli voziden 1920 i 1934 konstitucijoiden mödhe. Vl 1940, konz Estinma oli NSTÜ:n ühtnijan, sündui «Estin Nevondkundaline Socialistine Tazovaldkund»-nimituz. Konz NSTÜ čihozi vl 1991, ka pörtihe vanhad nimitust — Estinman Tazovaldkund.

Estland / Eistland-nimituz om sidodud amuižskandivižihe aust-, austr-sanoihe ezimeletaden, ned znamoitas «päivnouzm».

Ezmäižed žilod sünduiba nügüdlaižen Estinman territorijal vll 9600..9500 e.m.e., ned mülüiba «kund»-kul'turha. 10.-13. voz'sadoil aigaline feodaline kund oli siš; sodajoukuiden pämehed ohjastiba tahondoid.

13. voz'sadal saksalaižed toraziba estilaižid vaste, sid' estilaižiden mad tuliba Livonijan ricar'kundan maiden palaks. Sil aigal Estinma oli saksalaižiden ohjandusen al täuzin. 16. voz'sadal Reformacii augotihe Estinmas, sen satuseks protestantizm tuli man päižeks uskondaks. Sil-žo voz'sadal Estinma kändihe Ročinman palaks Livonijan sodan jäl'ghe.

Estinma da erased toižed mad tuliba Venäman palaks vl 1721, Pohjoižen sodan rezul'tataks Venäman imperijan i Ročinman keskes.

Vn 1897 andmusiden mödhe kaik 958 tuhad ristitud eliba Estin gubernijas, sidä kesken: 90 % — estilaižed, 4,5 % — venälaižed, 3,5 % — saksalaižed, 2,0 % — toižed rahvahad.

Venäman imperijan čihodamižen jäl'ghe Estinma sai ripmatomut ezmäižen kerdan vn 1918 24. päiväl uhokud. Valdkundan ezmäižed koume Konstitucijad (est.: Põhiseadus vai Konstitutsioon) oliba olmas vll 1919−1920. Jäl'gmäine seičemenz' lugul Konstitucii[4] om vahvištadud vl 1992, se om väges voziden 2003, 2007, 2011 i 2015 vajehtusidenke.

Estinma-valdkund oli okkupiruidud i mülütadud tazovaldkundaks NSTÜ:hü vn 1940 6. päiväl elokud.

Vn 1991 20. päiväl elokud Estinma tedištoiti ičeze ripmatomuden udessündutandas.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Estinman reljefan kart

Estinma om röunatud Venämal päivnouzmpoles (röunan piduz — 324 km) da Latvijal suvipoles (333 km). Ühthine röunoiden piduz — 657 km. Valdkundan pind — 45 228 km². Baltijan meren randanpird om 3794 km.

Rel'jef om tazo i kukhikaz sijidme. Kaikiš korktemb čokkoim om Sur' Munamägi-kukhanpä (318 m ü.m.t.) suvipäivnouzmaižel ülüdel.

Peipusjärv da Vörtsjärv oma Estinman kaikiš surembad reskvezijärved. Kaik om 1200 londuselišt järved, ned ottas territorijan 4,7%.

Klimat om meren i kontinentaližen röunal.

Londuseližed pävarad oma bitumine šoidkivi, turbaz, fosforitad, harvad mametallad; toižed varad — hahk mouckivi, saved, letked, dolomit, merinima, mahuz.

Politine sistem

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Estinman parlamentan pert' Tallidnas

Ohjandusen form om parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (est.: Eesti president vai Vabariigi President). Parlamentan ühtnijad pandas prezidentad radsijha videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Prezident vahvištab päministrad (est. Eesti peaminister) radnikusele nelläks vodeks.

Parlament om üks'kodine Valdkundaline Suim (est.: Riigikogu). Kaik rahvaz änestab sen 101 ühtnijoid kerdan nelläs vodes.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 3. päiväl keväz'kud. Alar Karis om valitud parlamental (72 än't 101:späi kahtendes turas) üks'jäižes kandidataspäi da radab prezidentan vs 2021 redukun 11. päiväspäi. Edeline prezident om Kersti Kal'julaid (2016−2021). Päministr om Kaja Kallas vs 2021 vilukun 26. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

   Kacu kirjutuz: Estinman administrativiž-territorialine jagand.

Kaik om 47 lidnad Estinmas, kudambad mülüdas 15 makundha (est.: maakond).

Kaik om 15 makundad (agjad) valdkundas:

  1. Harju-makund (est.: Harju maakond vai Harjumaa)
  2. Hiiu-makund (est. Hiiu maakond vai Hiiumaa)
  3. Ida-Viru-makund (est. Ida-Viru maakond vai Ida-Virumaa)
  4. Jigevan makund (est. Jõgeva maakond vai Jõgevamaa)
  5. Järv-makund (est. Järva maakond vai Järvamaa)
  6. Lääne-makund (est. Lääne maakond vai Läänemaa)
  7. Lääne-Viru-makund (est. Lääne-Viru maakond vai Lääne-Virumaa)
  8. Pärnun makund (est. Pärnu maakond vai Pärnumaa)
  9. Pilvan makund (est. Põlva maakond vai Põlvamaa)
  10. Raplan makund (est. Rapla maakond vai Raplamaa)
  11. Saare-makund (est. Saare maakond vai Saaremaa)
  12. Tartun makund (est. Tartu maakond vai Tartumaa)
  13. Valgan makund (est. Valga maakond vai Valgamaa)
  14. Vil'jandin makund (est. Viljandi maakond vai Viljandimaa)
  15. Virun makund (est. Võru maakond vai Võrumaa)

Estinmas elädas estilaižed. Vl 2017 valdkundan eläjiden lugu oli 1 251 581 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 570 599 eläjad vn 1990 vilukus, se poleni emigracijan tagut.

Rahvahad (vn 2011 rahvahanlugemine): estilaižed — 68,7%, venänikad — 24,8%, ukrainalaižed — 1,7%, vaugedvenälaižed — 1,0%, suomalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,6%, märhapanendata — 1,6%.

Kodikel' (2011): estin kel' — 68,5%, venäkel' — 29,6%, ukrainan kel' — 0,6%, toine kel' — 1,2%, märhapanendata — 0,1%.

Uskondan mödhe (2011): ortodoksižed hristanuskojad — 16,2%, lüteranad — 9,9%, toižed hristanuskojad — 2,2%, toižed uskojad — 0,9%, religijatomad — 54,1%, märhapanendata — 16,7%.

Kaikiš järedambad Estinman lidnad oma (surembaspäi penembha): Tallidn, Tartu, Narv, Pärnu, Kohtla-Järve, Vil'jandi, Rakvere, Maardu, Sillamäe. Lidnalaižiden pala om 69,2% (2020).

Postindustrialine ekonomik šingotadud elektroniženke ohjastusenke. Znamasižed sarakod oma informacine, elektrotehnine, finansine i turizman holitand.

Vl 2011 Estinman eksport oli telefonad (15%), kivivoi (10%), elektromašiništ da kodielektrotehnik (läz 10%); toine eksport — pu (5%), avtod da niiden palad (3%), raud (3%), elektruz (2%), räzinšinad (1%), kakaonbabud (1%).

  1. Estinman ristitišt // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Edel 2011 vot — estin kron.
  3. Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.
  4. Estinman Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)




Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.