Estinma

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Estinman Tazovaldkund
Eesti Vabariik
 Flag
Flag of Estonia.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Estonia.svg
Pälidn Tallidn
Eläjiden lugu (2015) 1 312 252 ristitud
Pind 45 228[1] km²
Estinman TazovaldkundEesti Vabariik
Kel' estin
Valdkundan pämez' Toomas Hendrik Il'ves
Päministr Taavi Riivas
Religii ateizm, hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .ee[3]
Telefonkod +372
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3

Estinma (est.: Eesti), täuz' oficialine nimi — Estinman Tazovaldkund (est.: Eesti Vabariik), om valdkund Pohjoiževropas, Baltijan meren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tallidn.

Vspäi 2004 Estinma om :n da PAKO:n ühtnii.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1991 elokun 20. päiväl Estinma tedoti ičeze ripmatomudes NSTÜ:späi.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Estinman reljefan kart.

Estinma om röunatud Venämal päivnouzmpoles (röunan piduz — 324 km) da Latvijal suvipoles (333 km). Ühthine röunoiden piduz — 657 km. Valdkundan pind — 45 228 km². Baltijan meren randanpird om 3794 km.

Peipusjärv da Vörtsjärv oma kaikiš surembad reskvezijärved Estinmas.

Londuseližed pävarad oma bitumine šoidkivi, turbaz, fosforitad, harvad mametallad; toižed varad — hahk mouckivi, saved, letked, dolomit, merinima, mahuz.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Estinman parlamentan pert' Tallidnas.

Ohjandusen form om parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident. Parlamentan ühtnijad pandas prezidentad radsijha.

Parlament om üks'kodine Valdkundaline Suim (est.: Riigikogu). Kaik rahvaz änestab sen 101 ühtnijoid kerdan nelläs vodes.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Estinman administrativiž-territorialine jagand.

Estinmas om 47 lidnad, kudambad mülüdas 15 makundha (agjaha) (est. maakond).

Makundad (agjad)[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundas om 15 makundad (agjad):

  1. Harju-makund (est.: Harju maakond vai Harjumaa)
  2. Hiiu-makund (est. Hiiu maakond vai Hiiumaa)
  3. Ida-Viru-makund (est. Ida-Viru maakond vai Ida-Virumaa)
  4. Jigevan makund (est. Jõgeva maakond vai Jõgevamaa)
  5. Järv-makund (est. Järva maakond vai Järvamaa)
  6. Lääne-makund (est. Lääne maakond vai Läänemaa)
  7. Lääne-Viru-makund (est. Lääne-Viru maakond vai Lääne-Virumaa)
  8. Pärnun makund (est. Pärnu maakond vai Pärnumaa)
  9. Pilvan makund (est. Põlva maakond vai Põlvamaa)
  10. Raplan makund (est. Rapla maakond vai Raplamaa)
  11. Saare-makund (est. Saare maakond vai Saaremaa)
  12. Tartun makund (est. Tartu maakond vai Tartumaa)
  13. Valgan makund (est. Valga maakond vai Valgamaa)
  14. Vil'jandin makund (est. Viljandi maakond vai Viljandimaa)
  15. Virun makund (est. Võru maakond vai Võrumaa)

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Estinmas elädas estilaižed.

Kaikiš surembad Estinman lidnad oma Tallidn, Tartu, Narv, Kohtla-Järve, Pärnu, Vil'jandi, Rakvere, Maardu da Sillamäe.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2011 Estinman eksport oli telefonad (15%), kivivoi (10%), elektromašiništ da kodielektrotehnik (läz 10%); toine eksport — pu (5%), avtod da niiden palad (3%), raud (3%), elektruz (2%), räzinšinad (1%), kakaonbabud (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Estinman pind. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Edel 2011 vot — estin kron.
  3. Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.