Romanii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Romanii
România
 Flag
Flag of Romania.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Romania.svg
Pälidn Buharest
Eläjiden lugu (2013) 21,790,479[1] ristitud
Pind 238,391 km²
RomaniiRomânia
Kel' romanan
Valdkundan pämez' Trajan Besesku
Päministr Viktor Ponta
Religii hristanuskond
Valüt romanijan lei (RON)
Internet-domen .ro[2]
Telefonkod +40
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3

Romanii (roman.: România) om valdkund Evropan suvipäivnouzmpoles, Balkanan pol'saren pohjoižpäivnouzmpoles. Vspäi 2007 om :n ühtnii, vspäi 2004 — PAKO:n ühtnii. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Buharest.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vn 1877 semendkun 9. päivän Romanii tedištoiti ripmatomudes Ottomanan imperijaspäi.

Romanijan Konstitucijad vahvištihe vl 1991 tal'vkun 8. päivän kaiken rahvahan referendumal. Vl 2003 redukul järgvajehtusid panihe sättumha EÜ:n käskusištole.

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Romanijan reljefan kart.

Romanii om röunoiš Bolgarijanke suves (röunan piduz — 631 km), Serbijanke (546 km) da Mad'jaranmanke (448 km) päivlaskmas, Ukrainanke pohjoižes da suvipäivnouzmas (649 km), Moldavijanke päivnouzmas (681 km, se otab Prut-jogen tobman palan). Ühthine röunoiden piduz om 2955 km[3].

Romanijan suvipäivnouzmaižed randad lainištab Must meri. Randanpird om 193,5 km[3].

Karpatad ičeze 14 mägisel'gil ristikoitas kaiked valdkundad. Niiden tobj pala sijadase man keskuses. Täs Vrančan zon om, se kucub manrehkaidusiden kajadusid Venäman lodehel. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Moldavänu-mägi, 2544 m valdmeren pindan päl.

Veden pind — 3%. Kaikiš suremb jogi om Dunai, se formiruib järedad suhištod (toine surtte Evropas) Mustha merhe lankten.

Londuseližed päresursad — äimetalližed kivendod, kivivoi, londuseline gaz, mecad (14% territorijad, tobman palan koskmatomad), kivihil', kuld, raudkivend, keitandsol, gidroenergii.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Romanijan parlamentan pert'kulu Buharestas.

Ohjandusen form om unitarine segoitadud tazovaldkund.

Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast 5 vodeks. Prezidental toižen strokun om voimuz, a koumen — eile. Nügüdläine prezident radab vspäi 2004. Hän paneb radsijha päministrad, ka hö ühtes oma radonoigendajan tombuden pämehed. Päministr paneb ministrid radnikusile.

Romanijan parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (roman. Senat), se mülüb 137 ühtnijad. Alakodi om Deputatoiden Kodi (roman. Camera Deputaţilor) 332 deputatanke (18 heišpäi oma rahvahanvähembusiden täht). Molembiden Kodiden ühtnijoid valitas kaiken rahvahan änestusel 4 vodeks.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Romanijan administrativiž-territorialine jagand.

Romanii alajagase 41 ümbrikho (roman. žudec) da sen ližaks 1 tazostadud ümbrikonke Buharestan municipalitetha. Ümbrikod alajagase penembaižihe ühtnikoihe: 2686 kommunha (külätahoiš) da 236 lidnmunicipalitetha. 13092 küläd mülüdas kommunihe.

Romanijan ümbrikod ühtenzoittud 8 šingotesen regionha statistikan täht, ned eile administrativižed ühtnikad.

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Romanijas elädas romanijalaižed.

Romanijan toižed surembad lidnad (enamba 200 tuh. rist., vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe[4], surembaspäi penembha): Kluž Napok, Timišoar, Jassi, Konstanc, Kraiov, Brašov, Galac, Ploješti.

Rahvahanižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Romanijan päeksport om metallad, mašinansauvomižen produkcii tegimišton täht, avtod; toine eksport — programad kompjuteroiden täht, sobad (sidä kesken sodasobad), plastmassad, räzinad, zelläd.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Country Rank. Countries and Areas Ranked by Population: 2013. — U.S. Department of Commerce. — Census.gov. (angl.)
  2. Mugažo .eu kuti :n ühtnii.
  3. 3,0 3,1 Anuarul Statistic al României. Ediția 2007. (roman.)
  4. Ristitišt vn 2011 redukun 20. päivän. — Romanijan Nacionaline statistikan institut (recensamantromania.ro). (roman.)

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.