Romanii

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Romanii
România
 Flag
Flag of Romania.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Romania.svg
Pälidn Buharest
Eläjiden lugu (2018) 21 457 116[1] ristitud
Pind 238 391 km²
Romanii România
Kel' romanijan
Valdkundan pämez' Klaus Johannis
Päministr Lüdovik Orban
Religii hristanuskond
Valüt romanijan lei (RON)
Internet-domen .ro[2]
Telefonkod +40
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3

Romanii (rom.: România), nece om täuz' oficialine nimituz, om valdkund Evropan suvipäivnouzmpoles, Balkanan pol'saren pohjoižpäivnouzmpoles. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Buharest.

Vspäi 2004 valdkund om PAKO:n ühtnijaks, vspäi 2007 — EÜ:n ühtnijaks.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Moldovan i Valahijan ruhtinazkundoiden ühtnend vl 1859 pani uden valdkundan alust. Vn 1877 9. päiväl semendkud Romanii tedištoiti ripmatomudes Ottomanan imperijaspäi.

Valdkundan ezmäine Konstitucii (rom.: Constituția României) oli olmas vspäi 1866. Vahvištihe Romanijan kahesant lugul Konstitucijad[3] kaiken rahvahan referendumal vn 1991 8. päiväl tal'vkud. Panihe sihe vajehtusid vaiše vn 2003 redukul sättumha EÜ:n käskusištole.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Romanijan reljefan kart.

Romanii om mavaldkundröunoiš Bolgarijanke suves (röunan piduz — 631 km), Serbijanke (546 km) da Mad'jaranmanke (448 km) päivlaskmas, Ukrainanke pohjoižes da suvipäivnouzmas (649 km), Moldavijanke päivnouzmas (681 km, se otab Prut-jogen tobman palan). Ühthine röunoiden piduz om 2955 km.[4]

Veden pind — 3%. Znamasine jogi om Dunai, se formiruib järedad suhištod (kahtenz' surtte Evropas) Mustmerhe lankten. Romanijan suvipäivnouzmaižed randad lainištab Mustmeri. Randanpird om 193,5 km.[4]

Karpatad ičeze 14 mägisel'gil ristikoitas kaiked valdkundad. Niiden tobj pala sijadase man keskuses. Täs Vrančan zon om, se kucub manrehkaidusiden kajadusid Venäman lodehel. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Moldavänu-mägi, 2544 m valdmeren pindan päl.

Londuseližed pävarad oma äimetalližed kivendod, kivivoi, londuseline gaz, mecad (territorijan seičemendez, koskmatomad tobman palan), kivihil', kuld, raudkivend; toižed varad oma keitandsol, gidroenergii.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Romanijan parlamentan pert'kulu Buharestas (tagamal).

Ohjandusen form om unitarine segoitadud tazovaldkund. Valdkundan da sen azektud vägiden pämez' om prezident (rom.: Preşedintele României). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Prezidental kahtenden strokun voimuz om olmas, koumen — eile. Nügüdläine prezident radab vn 2014 tal'vkuspäi. Hän paneb radsijha päministrad (rom.: Preşedintele Consiliului de Miniştri), ka hö ühtes oma radonoigendajan tobmuden pämehed. Päministr paneb ministrid radnikusile.

Romanijan parlament (rom.: Parlamentul României) om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (rom.: Senat), se mülütab 136 ühtnijad. Alakodi om Deputatoiden Kodi (rom.: Camera Deputaţilor) 329 deputatanke, heiden keskes 18 oma rahvahanvähembusišpäi. Valitas molembiden Kodiden ühtnijoid kaiken rahvahan änestusel nelläks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 11. päiväl tal'vkud (55. kucund). Lüdovik Orban radab päministran vs 2019 kül'mkun 4. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Romanijan administrativiž-territorialine jagand.

Romanii jagase 41 ümbrikoks (rom.: žudec), sen ližaks üks' tazostadud ümbrikonke Buharestan municipalitet om olmas. Ümbrikod alajagasoiš penembikš ühtnikoikš: 2686 kundad (kommunad, külätahoiš) da 236 lidnmunicipalitetad. Kaik 13092 küläd mülüdas kundoihe.

Romanijan ümbrikod oma ühtenzoittud kahesha šingotesen regionha statistikan täht, ned ei olgoi administrativižed ühtnikad.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Romanijas elädas romanijalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 21 729 871 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 23 211 395 eläjad vl 1990.

Kodikelen mödhe (vn 2011 rahvahanlugemine): romanijan kel' — 85,4%, mad'jaran kel' — 6,3%, čiganan kel' — 1,2%, toižed keled — 1,0%, kelen ozutandata — 6,1%.

Uskondan mödhe (2011): ortodoksižed hristanuskojad — 81,9%, protestantad — 6,4%, riman katolikad — 4,3%, toižed uskojad (sidä kesken islamanuskojad) — 0,9%, religijatomad i ateistad — 0,2%, märhapanendata — 6,3%.

Romanijan toižed surembad lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe[5], surembaspäi penembha): Kluž Napok, Timišoar, Jassi, Konstanc, Kraiov, Brašov, Galac, Ploješti. Lidnalaižiden pala om 54,2% (2020).

Rahvahanižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Industrialiž-agrarine ižanduz. Erinendad päivnouzman i päivlaskman šingotesen, lidnan i külätahondan keskes oma lujad. Elektronikan da avtoiden tehmine vajehti metallurgijan i kivivoin samižen dominiruindad.

Romanijan päeksport om metallad, mašinansauvomižen produkcii tegimišton täht, avtod; toine eksport — programad kompjuteroiden täht, sobad (sidä kesken sodasobad), plastmassad, räzinad, zelläd. EÜ:n valdkundad oma pätorguindpartnörikš.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Romanijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.
  3. Romanijan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  4. 4,0 4,1 Anuarul Statistic al României (Romanijan jogavozne statistik). Ediția 2007. (rom.)
  5. Ristitišt vn 2011 20. päiväl redukud. — Romanijan Nacionaline statistikan institut (recensamantromania.ro). (rom.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.