Mine sisu juurde

Moldov

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Moldavii)
Moldovan Tazovaldkund
Republica Moldova
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Kišinöv
Eläjiden lugu (2018) 3,437,720[1][2] ristitud
Pind 33,851 km²
Moldovan Tazovaldkund Republica Moldova
Kel' romanijan
Valdkundan pämez' Maja Sandu
Päministr Dorin Rečan
Religii hristanuskond
Valüt Moldovan lei (MDL)
Internet-domen .md
Telefonkod +373
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3

Moldov vai Moldavii (rom.: Moldovа [molˈdova]), täuz' oficialine nimituz — Moldovan Tazovaldkund (rom.: Republica Moldova), om mererandatoi valdkund Suvipäivnouzmpol'žes Evropas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kišinöv.

Vozil 1924−1991 Moldov oli NSTÜ:n palaks: vll 1924−1940 kuti Ukrainan avtonomii, vozil 1940−1991 — NSTÜ:n tazovaldkundaks.

Vn 1991 27. päiväl elokud Moldov tedištoiti ripmatomudes Nevondkundaližes Ühtištusespäi. Hätken aigan romanijan kelen moldovan etnolekt oli valdkundan oficialižeks, no vspäi 2023 romanijan kelen literaturine norm ottase Moldovan üks'jäižeks oficialižeks kirjkeleks.

Moldovan ezmäine Konstitucii (rom.: Constituţia) oli olmas vspäi 1978. Valdkundan kahtenz' lugul Konstitucii[3] om vahvištadud parlamental vn 1994 29. päiväl heinkud da tuli väghe sen-žo voden 27. päiväl elokud. Nügüd' se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Moldovan reljefan kart

Moldov om mavaldkundröunoiš Romanijanke päivlaskmas (röunan piduz — 450 km), Ukrainanke pohjoižes, päivnouzmas da suves (940 km). Ühthine röunoiden piduz — 1390 km. Moldov om mererandatoi valdkund, no man suves Mustmeren randpol' sijadase ani läz.

Valdkund levigandeb kukhikahal tazangištol. Moldovan kaikiš korktemb čokkoim om Balanešti-mägi, 429 m kortte valdmeren pindan päl. Valdkundan znamasižed joged oma Dnestr i Prut. Kaik joged jokstas Mustmerhe. Dunai-jogen randan 200-metrine pala om Moldovan kaikiš suvembaks čokkoimeks.

Klimat om ven kontinentaline, pehmdanke tal'venke, keza oleskeleb pit'kan päipaštokahan. Vilukun keskmäine lämuz om −4 C°, heinkun — +21 C°. Paneb sadegid 380..550 mm vodes, kuidme tazomäras.

Londuseližed pävarad oma bur hil', fosforitad; toižed varad — mouckivi, sauvondgips, mustma.

Politine sistem

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Moldovan parlamentan sauvuz Kišinövas

Moldov om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (rom.: Președintele). Vspäi 2016 kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Ende parlamentan ühtnijad valičiba prezidentad vozil 2001−2012. Prezident paneb päministrad (rom.: Prim-ministrul) radnikusele parlamentan hökkähtusenke.

Parlament (rom.: Parlamentul Republicii Moldova) om üks'kodine 101 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden edestrokuižed valičendad oliba vn 2021 11. päiväl heinkud. Prezidentan järgvaličendad oliba kaks'turaižed vl 2020 (1. i 15. kül'mku), Maja Sandu sai vägestust ezmäižes (36,16 %) i kahtendes turas (57,72 %) da radab prezidentan radnikusel ezmäižen strokun vn 2020 tal'vkun 24. päiväspäi. Vs 2023 uhokun 16. päiväspäi Dorin Rečan radab päministran. Edeline päministr om Natal'ja Gavrilica (eloku 2021 — uhoku 2023).

Administrativiž-territorialine jagand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

   Kacu kirjutuz: Moldovan administrativiž-territorialine jagand.

Moldov jagase 32 rajonaks (rom.: raion), videks municipijaks (koume sured lidnad, üks' avtonomijan pälidn da üks' territorijan pälidn), üks' avtonomii (Gagauzii man suves) da Dnestran huran randišton administrativiž-territorialižikš ühtnikoikš eriliženke oiktuzliženke statusanke (Dnestranrandal om ičeze administrativine jagand). Edemba rajonad alajagasoiš 61 lidnaks da 916 küläkundaks. Kaik 32 lidnad-rezidencijad oma rajoniden keskusikš. Kišinöv-municipii jagase videks sektoraks (Kišinöv-lidn), kudeks lidnaks da 12 kommunaks. Toižed municipijad alajagasoiš kommunikš-kundoikš.

Tundištamatoi Dnestranrandan Moldovan Tazovaldkund-valdkund kontroliruib Dnestran huran randan ühtnikoiden tobmad palad da Benderi-lidn oiktal randal, ned oma hoik jono pidust' Ukrainan röunad. Dnestranrand alištub keskuzohjastusele vaiše paloin.

Moldovas elädas moldovalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 3,557,600 ristitud[4]. Kaikiš suremb ristitišt oli 4,366,300 eläjad vl 1991. Ristitišton läz nelländest (600..1000 tuhad valdkundan rahvahanikoid) ratas verhiš maiš.

Rahvahad (2014): moldovalaižed — 75,1 %, romanijalaižed — 7,0 %, ukrainalaižed — 6,6 %, gagauzalaižed — 4,6 %, venänikad — 4,1 %, bolgarijalaižed — 1,9 %, toižed rahvahad — 0,7 %.

Mamankelen mödhe (2014): moldovan etnolekt/romanijan kel' — 80,2 % (moldovan etnolekt 56,7 %, romanijan kel' 23,5 %), venäkel' — 9,7 %, gagauzijan kel' — 4,2 %, ukrainan kel' — 3,9 %, bolgarijan kel' — 1,5 %, čiganan kel' — 0,3 %, toižed keled — 0,2 %.

Uskondan mödhe (2014): ortodoksižen jumalankodikundan uskojad — 90,1 % (93 % vl 2004), toižed hristanuskojad — 2,6 %, toižed uskojad — 0,1 %, agnostikad — 7,2 %.

Toižed järedad lidnad (enamba 45 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Bel'ci, Tiraspol', Benderi, Ribnic. Kaik om 66 lidnad da 1615 küläd valdkundas. Lidnalaižiden pala om 42,8 % (2020).

Ižanduz om agrariž-industrialine, sättujad arvoimižed maižandusen täht i mineraližiden varoiden mairiž märhapandas ekonomikan strukturan toižendad (2021): maižanduz 21,8 %, tegimišt 17,6 %, holitišiden sfer 60,6 %. Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt, maižanduzmašiništon, elektronikan (vilugoitimed, pezendladimed) i avtoinstrumentan pästand, kengiden da tekstilin tehmine, turizm.

Vl 2022 valdkundan kogosüdäiprodukt oli US$12,4 mlrd ekvivalentas (ostmižmahtusen paritetan mödhe US$36,8 mlrd), ühtele hengele US$4791 (US$14,257). Moldov om Evropan kaikiš gollembiš valdkundoišpäi.

Vl 2014 Moldovan päeksport[5] oli söndtavarad — 26 % (sidä kesken jomad da südäiveded), sobad — 22 %, mašiništ — 14 %, vin da tabak — 9 %, himine produkcii — 7 %, kanghad — 7 %; toine eksport oli pühävoi da toižed razvad — 3 %. Vl 2014 Romanii, Venäma, Italii, Ukrain da Saksanma oliba pätorguindpartnörikš.

  1. Moldovan ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus. // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Sen ližaks läz 500 tuhad ristituid elädas Dnestranrandas.
  3. Moldovan Konstitucijan tekst (2006). — Lex.justice.md. (ven.)
  4. Moldovan kaikenaigaine ristitišt vn 2014 1. päiväl vilukud (Dnestranrandata, senke läz nelläd millionad). — Moldovan Tazovaldkundan Nacionaline statistikan radnikoičend (statistica.md). (ven.)
  5. Activitatea de comerț exterior a Republicii Moldova în anul 2014 (Moldovan Tazovaldkundan kommertine eksportine aktivižuz vl 2014). — Statistica.md. (rom.)
Tobmuz
Ühthine informacii valdkundas



Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.