Andorr

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Andorran Ruhtinazkund
Principat d'Andorra
 Flag
Flag of Andorra.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Andorra.svg
Pälidn Andorr la Vel'j
Eläjiden lugu (2014) 85 458[1] ristitud
Pind 468 km²
Andorran RuhtinazkundPrincipat d'Andorra
Kel' katalanan[2]
Valdkundan pämez' Fransua Olland
Žoan Enrik Vives-i-Sisilja
Päministr Antoni Marti Petit
Religii hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[3]
Internet-domen .ad
Telefonkod +376
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Andorr, täuz oficialine form — Andorran Ruhtinazkund (kat.: Principat d'Andorra, isp.: Principado de Andorra, franc.: Principauté d'Andorre), om pen' mererandatoi valdkund Evropan suvipäivlaskmas. Sen pälidn, kaikiš suremb da üks'jäine lidn om Andorr la Vel'j.

Valdkund om associacijoiš Francijanke da Ispanijanke ühtes.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundan nimi sündui baskan kelen andurrial-sanaspäi «pustolän» znamoičendanke.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1278 Andorran aluz om pandud.

Jäl'gmäine Konstitucii[4] oli vahvištadud parlamentas vl 1993 uhokun 2. päiväl, hüvästadud kaiken rahvahan referendumal sil-žo vodel keväz'kun 14. päiväl, da tuli väghe publikoičendan päiväl (28. sulaku).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Andorran topografine kart.

Andorr om mavaldkundröunoiš Francijanke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 55 km), Ispanijanke suves da päivlaskmas (63 km). Ühthine röunoiden piduz — 118 km. Andorr om mererandatoi valdkund. Valdkundan pind — 468 km².

Reljef om mägikaz, valdkund sijadase Pirenejiden pautkil, kall'oikahad mäged vajehtasoiš süvihe jogialangištoihe. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Koma Pedros-mägenpä (2946 m). Kaik om 65 mägenpäd valdkundas. Kaikiš madalamb om Valir-jogen pind (840 m) Ispanijan röunal. Pened kaks'ballaižed manrehkaidused oma paksud.

Klimat om al'pine da kontinentaline. Tal'vel om pakaižid da äi lunt, keza om viluhk.

Londuseližed varad oma raudkivend, hahktin, gidroenergii, mec, mineraližed purtked.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundan parlament Andorr la Vel'jas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine dualistine monarhii äjiden partijoiden sistemanke. Kaiken aigan om kaks' monarhad nominaližen tobmudenke — Francijan pämez' da ispanižen Uržel'-eparhijan pämez' (arhijerei). Päministr om radonoigendajan tobmuden faktine pä.

Parlament om üks'kodine Pänevondkund (katalan.: Consell General d'Andorra) 28 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Ülembaine Käskuzkund om käskuzkundaližen tobmuden pä, se kogoneb vit sudijad.

Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2015 keväz'kun 1. päiväl.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Andorran administrativiž-territorialine jagand.

Andorr jagase 7 tulendha (katalanaks parròquies).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Andorras elädas andorralaižed. Äi personid rahvahanikuseta eläb valdkundas.

Toižed sured eländpunktad (enamba 5 tuh. rist. vl 2014[5], surembaspäi penembha): Eskal'des Engordan', Enkam, Sent Žulia de Lorii, La Masan. Om 44 oficiališt eländpunktad valdkundas (üks'lugu katalan.: poble znamoičeb «külä», vila — «lidnut»), sen ližaks toižed pened küläd oma.

Vl 2009 eläjiden lugu oli 84 082 ristitud.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Turizm om ekonomikan aluz, andab kogosüdäiproduktan 4/5. Kaikuččes vodes 9 mln turistad tuldas valdkundha.

Vl 2009 Andorran eksport oli avtod, jüguavtod, mašiništ da sen palad (kaik oli läz 20%), konservad (8%), kala (7%); toine eksport — toižed söndtavarad (5%), raud da teraz (4%), ortopedižed ladlused (3%), kivivoi (2%), džem da marmelad (2%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Andorran ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Valdkundan konstitucijan mödhe, ispanijan, portugalijan da francijan keled mugažo kävutadas avaras.
  3. Ottud vaiše üks'pol'žikš, Andorr ei mülü evron zonha.
  4. Andorran Konstitucii (1993) Vikipurtkiš. (angl.)
  5. Andorran ristitišt statistikan ühtnikoiden mödhe (2009-2014, jogavodel). — Andorran Statistikan departament (estadistica.ad). (katalan.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.