Andorr

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Andorran Ruhtinazkund
Principat d'Andorra
 Flag
Flag of Andorra.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Andorra.svg
Pälidn Andorr la Vel'j
Eläjiden lugu (2018) 85 708[1] ristitud
Pind 468 km²
Andorran Ruhtinazkund Principat d'Andorra
Kel' katalanan[2]
Valdkundan pämez' Emmanüel' Makron
Žoan Enrik Vives-i-Sisilja
Päministr Antoni Marti Petit
Religii hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[3]
Internet-domen .ad
Telefonkod +376
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Andorr, täuz oficialine form — Andorran Ruhtinazkund (kat.: Principat d'Andorra, isp.: Principado de Andorra, franc.: Principauté d'Andorre), om pen' mererandatoi valdkund Evropan suvipäivlaskmas. Sen pälidn, kaikiš suremb da üks'jäine lidn om Andorr la Vel'j.

Valdkund om associacijoiš Francijanke da Ispanijanke ühtes.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundan nimi sündui baskan kelen andurrial-sanaspäi «pustolän» znamoičendanke.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1278 Andorran aluz om pandud.

Jäl'gmäine Konstitucii[4] om vahvištadud parlamentas vn 1993 2. päiväl uhokud, om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal sen-žo voden 14. päiväl keväz'kud, da tuli väghe publikoičendan päiväl (28. sulaku).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Andorran topografine kart.

Andorr om mavaldkundröunoiš Francijanke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 55 km), Ispanijanke suves da päivlaskmas (63 km). Ühthine röunoiden piduz — 118 km. Andorr om mererandatoi valdkund. Valdkundan pind — 468 km².

Reljef om mägikaz, valdkund sijadase Pirenejiden pautkil, kall'oikahad mäged vajehtasoiš süvihe jogialangištoihe. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Koma Pedros-mägenpä (2946 m). Kaik om 65 mägenpäd valdkundas. Kaikiš madalamb om Valir-jogen pind (840 m) Ispanijan röunal. Pened kaks'ballaižed manrehkaidused oma paksud.

Klimat om al'pine da kontinentaline. Tal'vel om pakaižid da äi lunt, keza om viluhk.

Londuseližed varad oma raudkivend, hahktin, gidroenergii, mec, mineraližed purtked.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundan parlament Andorr la Vel'jas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine dualistine monarhii äjiden partijoiden sistemanke. Kaiken aigan om kaks' monarhad nominaliženke tobmudenke — Francijan pämez' da ispanižen Uržel'-eparhijan pämez' (arhijerei). Päministr (kat.: Cap de Govern) om radonoigendajan tobmuden faktine pä.

Parlament om üks'kodine (Alangištoiden) Pänevondkund (kat.: Consell General d'Andorra vai Consell General de les Valls) 28 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Ülembaine Käskuzkund om käskuzkundaližen tobmuden pä, se kogoneb vides sudijaspäi.

Antoni Marti Petit radab päinistran vs 2011 semendkun 12. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 1. päiväl keväz'kud.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Andorran administrativiž-territorialine jagand.

Andorr jagase 7 tulendha (katalanaks parròquies).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2009 eläjiden lugu oli 84 082 ristitud.

Rahvahad (2017): andorralaižed — 45,5%, ispanijalaižed — 26,6%, portugalijalaižed — 12,9%, francijalaižed — 5,2%, toižed rahvahad — 9,8%. Äi personid eläb valdkundas rahvahanikuseta.

Toižed sured eländpunktad (enamba 5 tuh. ristituid vl 2014[5], surembaspäi penembha): Eskal'des Engordan', Enkam, Sent Žulia de Lorii, La Masan. Om 44 oficiališt eländpunktad valdkundas (üks'lugu kat.: poble znamoičeb «külä», vila — «lidnut»), sen ližaks toižed pened küläd oma.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Turizm om ekonomikan aluz, andab kogosüdäiproduktan nell' videndest. Kaikuččes vodes 9 mln turistoid tuldas valdkundha.

Vl 2009 Andorran eksport oli avtod, jüguavtod, mašiništ da sen palad (kaik oli läz 20%), konservad (8%), kala (7%); toine eksport — toižed söndtavarad (5%), raud da teraz (4%), ortopedižed ladlused (3%), kivivoi (2%), džem da marmelad (2%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Andorran ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Valdkundan konstitucijan mödhe, ispanijan, portugalijan i francijan keled mugažo kävutadas avaras.
  3. Ottud vaiše üks'pol'žikš, Andorr ei mülü evron zonha.
  4. Andorran Konstitucii (1993) Vikipurtkiš. (angl.)
  5. Andorran ristitišt statistikan ühtnikoiden mödhe (2009−2014, jogavodel). — Andorran Statistikan departament (estadistica.ad). (katalan.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.