Lihtenštein

Lihtenšteinan Ruhtinazkund
Fürstentum Liechtenstein

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Vaduc
Eläjiden lugu (2018)	38,547 ristitud
Pind	160 km²
Kel'	saksan
Valdkundan pämez'	Hans Adam II
Päministr	Daniel' Riš
Religii	hristanuskond
Valüt	šveicarijan frank (CHF) (₣. Fr. sFr)
Internet-domen	.li
Telefonkod	+423
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lihtenštein (saks.: Liechtenstein), täuz' oficialine nimi — Lihtenšteinan Ruhtinazkund (saks.: Fürstentum Liechtenstein [ˈfʏʁstn̩ˌtuːm ˈlɪçtn̩ʃtaɪn]), om pen' mererandatoi valdkund Evropan keskuses Šveicarijanke associacijoiš. Pälidn om Vaduc.

Valdkund ei ole EÜ:n ühtnijan, no mülüb Evropan Ekonomižhe Zonha. Ei ole olmas ičeze azekhid vägid.

Istorii

Vl 1866 Lihtenštein tedištoiti ičeze ripmatomudes Saksanman Ühtištusespäi.

Jäl'gmäine Konstitucii (saks.: Verfassung) om väges vn 1921 redukun 5. päiväspäi. Voziden mändes äi vajehtusid oli, vl 2003 kaikiš znamasižembad oliba niišpäi.

Geografijan andmused

Lihtenšteinal om mavaldkundröunoid Šveicarijanke suves da päivlaskmas (röunan piduz — 41 km), Avstrijanke pohjoižes da päivnouzmas (34 km). Ühthine röunoiden piduz om 75 km. Lihtenštein om mererandatomaks valdkundaks.

Ruhtinazkund sijadase Al'piden sarakoil. Kaikiš korktemb valdkundan čokkoim om Graušpic-mägi (2599 m). Rein-jogi om päivlaskmaižeks röunaks Šveicarijanke. Mecad ottas läz nelländest man territorijad (kuz', tamm, bukpu). Subal'pižed da al'pižed nitud oma mägil.

Lihtenšteinan üks'jäine järv om Gampriner Zele. Valdkundan saum vezid — 2,4 %.

Klimat om ven. Paneb sadegid 700..1200 mm vodes, tal'vel vihmub paksus vai paneb lunt.

Londuseližed varad oma gidroenergii da väghine mahuz.

Politine sistem

Parlamentan (Landtag:an) sauvused Vaducas vn 2009 vilukus

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine monarhii kaks'partiženke sistemanke. Valdkundan pämez' om Hans Adam II-ruhtinaz (sünd. 1945; vspäi 1989). Ruhtinasen tobmuden valdatused oma läz absolütižen monarhan kartte, no parlament voib vahvištada parlamentižen tobmuden formad miččen taht aigan. Ruhtinaz voib panda radsijha ohjastusen ühtnijoid, sudijoid, da heitta heid radmaspäi. Hän voib iče säta da otta tarbhaižid käskusid, voib panda kel'dod parlamentan käskusihe. Vn 2004 elokun 15. päiväl Hans Adam II andoi valdkundan ohjandusen valdatusid ičeze vanhembale Aloiz-poigale, kudamb om princaks-regentaks nügüd'aigan-ki.

Parlament nimitadas Landtagaks. Rahvaz valičeb sen 25 deputatad nelläks vodeks. Radonoigendai tobmuz om ohjastuz (saks.: Regierung), se kogoneb pämehespäi (saks. Regierungschef) da hänen nevojišpäi.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2025 9. päiväl uhokud. Vn 2021 keväz'kun 25. päiväspäi Daniel' Riš (Daniel Risch) om nügüdläižeks päministraks. Edeline paministr om Adrian Hasler (27. keväz'ku 2013 — 25. keväz'ku 2021).

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Lihtenšteinan administrativiž-territorialine jagand.

Lihtenštein jagase üks'toštkümneks kommunaks (kundaks, üks'lugu saks.: Gemeinde) üks'jäiženke lidnanke päpaloin. Kaks' valičendümbrikod om valdkundas: Ülälihtenštein kudenke kommunanke da Alalihtenštein (viž kommunad).

Eläjad

Lihtenšteinan elädas lihtenšteinalaižed (alemannalaižed) (65,6 % vn 2000 rahvahanlugemižen mödhe), mugažo italijalaižed, šveicarijalaižed, avstrijalaižed.

Kodikelen mödhe (2015): saksan kel' — 91,5 % (alemannan pagin päpaloin), italijan kel' — 1,5 %, turkan kel' — 1,3 %, portugalijan kel' — 1,1 %, toižed keled — 4,6 %.

Uskondan mödhe (2015): riman katolikad (oficialine religii) — 73,4 %, protestantad-reformistad — 6,3 %, islamanuskojad — 5,9 %, ortodoksižed hristanuskojad — 1,3 %, lüteranad — 1,2 %, toižed protestantad — 0,7 %, toižed hristanuskojad — 0,3 %, toižed uskojad — 0,8 %, religijatomad — 7,0 %, märhapanendata — 3,1 %.

Znamasižed lidnad (läz 5 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha) oma Šan, Vaduc i Trizen.

Ižanduz

Lihtenštein om lujas elokaz šingotadud industrialine valdkund. Ekonomikan hüvä olend rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas maras. Ei ole znamasišt rolid maižandusel, kazvatadas villäd, kartohkad, maploduid i kabjživatoid, tehtas vinad sijaližes vinmarjaspäi. Valdkund om rahaazjoiden (ofšorine zon) i turizman znamasižeks keskuseks. Ižandusen päsarakod oma elektronik, metallan tehmine, farmaceftine, produkcii stomatologijan täht i keramikan tehmine (hambazprotezad), tarkoiktoiden (hirurgii, juvelirine tö) i optižiden instrumentoiden pästand, sömtegimišt. Kaikiš suremb radonandai om transnacionaline Hilti-kompanii (sauvondinstrument, montažsistemad, burauduzmašiništ).

Valdkundan eksport om elektro- i kompjuterine mašiništ, konnektorad audion da videon täht, pen' specialine mašiništ, produkcii stomatologijan täht, varapalad avtoiden täht, söndpol'fabrikatad, optižed ladimed. Importan tavarad oma maižandusen produkcii, söndtavarad, materialad torhudeks, energii da poltuz, mašinansauvomižen produkcii, metalližed tavarad, tekstil', likkuimed. Pätorguindpartnörad oma AÜV, Saksanma, Šveicarii. Eksportan pol' oigendase nenihe koumhe valdkundha; importan kudendez' tuleb Šveicarijaspäi.

Irdkosketused

• Lihtenšteinan Ruhtinazkundan oficialine portal (liechtenstein.li). (saks.) (angl.) (fr.)
• Lihtenšteinan Ruhtinazkodin oficialine sait (fuerstenhaus.li). (saks.) (angl.)
• Lihtenšteinan parlamentan oficialine sait (landtag.li). (saks.) (angl.)
• Lihtenšteinan ohjastusen oficialine portal (regierung.li). (saks.) (angl.)
• Lihtenšteinan Statistižen informacijan keskusen andmused (as.llv.li). (saks.)