Lihtenštein

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Lihtenšteinan Ruhtinazkund
Fürstentum Liechtenstein
 Flag
Flag of Liechtenstein.svg
 Valdkundznam
Staatswappen-Liechtensteins.svg
Pälidn Vaduc
Eläjiden lugu (2014) 37 313[1] ristitud
Pind 160 km²
Lihtenšteinan RuhtinazkundFürstentum Liechtenstein
Kel' saksan
Valdkundan pämez' Hans Adam II
Päministr Adrian Hasler
Religii hristanuskond
Valüt šveicarijan frank (CHF) (₣, Fr, sFr)
Internet-domen .li
Telefonkod +423
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Lihtenštein (saks.: Liechtenstein), täuz' oficialine nimi — Lihtenšteinan Ruhtinazkund (saks.: Fürstentum Liechtenstein), om pen' mererandatoi valdkund Evropan keskuses Šveicarijanke associacijoiš. Pälidn om Vaduc.

Valdkund ei ole :n ühtnijan, no mülüb Evropan Ekonomižhe Zonha. Ei ole olmas ičeze azekhid vägid.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 1866 Lihtenštein tedoiti ičeze ripmatomudes Saksanman Ühtištusespäi.

Jäl'gmäine Konstitucii[2] (saks.: Verfassung) om väges vs 1921 redukun 5. päiväspäi. Voziden mändes äi vajehtusid oli, vl 2003 kaikiš znamasižembad oliba niišpäi.

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Lihtenšteinal oma mavaldkundröunad Šveicarijanke suves da päivlaskmas (röunan piduz — 41 km), Avstrijanke pohjoižes da päivnouzmas (34 km). Ühthine röunoiden piduz om 75 km. Lihtenštein om mererandatoi valdkund.

Ruhtinazkund sijadase Al'piden sarakoil. Kaikiš korktemb valdkundan čokkoim om Graušpic-mägi (2599 m). Rein-jogi om päivlaskmaižeks röunaks Šveicarijanke. Mecad ottas läz nelländest man territorijad (kuz', tamm, bukpu). Subal'pižed da al'pižed nitud oma mägil.

Lihtenšteinan üks'jäine järv om Gampriner Zele. Valdkundan saum vezid — 2,4%.

Klimat om ven. Paneb sadegid 700 — 1200 mm vodes, tal'vel paksus vihmub vai paneb lunt.

Londuseližed varad oma gidroenergii da mahuz.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Parlamentan (Landtag:an) sauvused Vaducas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine monarhii kaks'partižen sistemanke.

Valdkundan pämez' om Hans Adam II-ruhtinaz (vspäi 1989), hänen tobmuden valdatused oma läz absolütižen monarhan kartte. Ruhtinaz voib panda radsijha ohjastusen ühtnijoid, sudijoid, da heitta heid radmaspäi. Hän voib iče säta da otta tarbhaižid käskusid, voib panda kel'dod parlamentan käskusihe.

Parlament nimitadas Landtagaks. Rahvaz valičeb sen 25 deputatad nelläks vodeks.

Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2013 uhokun 3. päiväl. Vs 2013 keväz'kun 27. päiväspäi Adrian Hasler om nügüdläižeks päministraks.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Lihtenšteinan administrativiž-territorialine jagand.

Lihtenštein alagajase 11 kommunha (üks'lugu saks.: Gemeinde) üks'jäižen lidnanke päpaloin. Kaks' valičendümbrikod om valdkundas: Ülälihtenštein kuden kommunanke da Alalihtenštein (viž kommunad).

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Lihtenšteinan elädas lihtenšteinalaižed (alemannalaižed) (65,6% vn 2000 rahvahanlugemižen mödhe), mugažo italijalaižed, šveicarijalaižed, avstrijalaižed.

Kaikiš järedambad lidnad (läz 5 tuh. ristitud vl 2010, surembaspäi penembha) oma Šan, Vaduc da Trizen.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Lihtenšteinan eksport om elektromašiništ, varapalad avtoiden täht, optižed ladimed.

Valdkundan pätorguindpartnörad oma AÜV, Saksanma da Šveicarii. Eksportan pol' oigendase nenihe koumhe valdkundha; importan kudendez' tuleb Šveicarijaspäi.

Lihtenštein om rahaazjoiden znamasine keskuz.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Lihtenšteinan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Lihtenšteinan Konstitucijan tekst (2003). — Umn.edu. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.