Mine sisu juurde

Kuz'

Vikipedii-späi
Kuz'
Järgeline kuz'
Järgeline kuz' (Pícea ábies)
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Kavag'kazmused (Pinophyta)
Klass: Kavag'kazmused (Pinopsida)
Kund: Pedaižed (Pinales)
Sugukund: Pedaižed (Pinaceae)
Heim: Kuz'
Latinankel'ne nimi
Pícea A.Dietr., 1824
Erikod

kac. tekstas


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 18033
NCBI 3328
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Kuz' (latin.: Picea) om Pedaižiden sugukundan puiden heim.

Latinankel'ne nimituz libub ezimeletaden latinižes pix-sanaspäi, kudamb znamoičeb rugan[1], vai latin.: picis-sanaspäi («rugapu»).[2]

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Kuzed oma igähižvihandad korktad pud (korktuz 30 metralesai) čomanke kronanke. Jäl'gmäine voib olda konine, piramidan vai špilinvuitte. Jur'sistem om värtmudenvuitte 10..15 vodhesai, sid' pindaline (päine jur' koleb). Täuz'igäižed pud vastatas tulleid välläs, sortas kovan tullein painuden al.

Oksad oma härkmenvuiččed, levitadas lapakoikti vai lasktas mannoks. Ei ole uzid oksid koume..nell'voččehe igähäsai.

Koren muju voib olda hahkaspäi ruskedkoričmahasai. Kor' om hoik i somusekaz (hoikiš platuzišpäi), erasti rugan bul'kuidenke (oz., Picea engelmannii), aigan mändes kändase sanktembaks i vagoikahaks.

Lehtesed oma neglanvuiččed (kavag') vihandad lühüdad, nell'tahkoižed vai harvemba lapakod, kovad da nügelzoittud, erasti kärautud abaksialižel polel ülähäks, kahtenke iškendanke (ülä- i alapoles). Sijadasoiš spiralin mödhe üksin, išttas lehtezpölusuzil. Kaičesoiš vezoil severzihesai-se vozid (kuz' vot i sen hätkemba). Lankteb kavagen seičemendeshesai joga vodel.

Käbud oma pit'kähkod cilindranvuiččed nügusenke, ei čihotas, lanktas semniden küpsendan jäl'ghe ezmäižel vodel. Küpsad käbud oma rippujad, kuivad lophu vai pind om nahkanvuitte mujegel, 15 santimetrhasai pitte, koume..nell' santimetrad sankte. Kogotas värtmut, äiluguižed kattajad somuzuded riptas sil, i semenhodrad peittas niiden keskes. Kaks' semenurbad väranke suuganke šingotasoiš semnespäi üläpindal. Semned küpstas redukus, tullei levitab niid. Idümižmahtuz kaičese kahesa..kümne vot.

Käbud oleskeldas kuzel 10..60-voččes igäspäi, se rippub kazvandan arvoimišpäi mugažo. Kuzen erikoiden puiden igä om 250..300 vot, harvoin 600 vodhesai.

Kuz' tal'vel
Uden voden kuz'

Kaik 35 erikod da kaks' gibridad mülüdas neche heimho GRIN-saitan mödhe:

Gibriderikod

Kuzhe sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • Kezal kaikutte kuzhaine pästab öks.
  • Koivuižehe kandoho kuzhaine ei kazva.
  • Käbu kuzespäi edahaks ei lankte.
  • Mel'hižen mehenke i kuzen al om čoma.
  • Mecas koume mechašt, kezal i tal'vel ühted sädod. (hong, kuz' da kadag)
  1. Weber, William A. Colorado Flora: Western Slope. Niwot, Colorado: University Press. 1987. (angl.)
  2. Taylor, Ronald J. Sections on Picea and Tsuga. Flora of North America Editorial Committee (eds.): Flora of North America North of Mexico, Vol. 2. Oxf.: Oxford University Press. 1993. (angl.)