Mine sisu juurde

Vauged kuz'

Vikipedii-späi
Vauged kuz'
Vauged kuz'
Vauged kuz'
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Kavag'kazmused (Pinophyta)
Klass: Kavag'kazmused (Pinopsida)
Kund: Pedaižed (Pinales)
Sugukund: Pedaižed (Pinaceae)
Heim: Kuz' (Picea)
Erik: Vauged kuz'
Latinankel'ne nimi
Picea glauca (Moench) Voss, 1907
Areal
Image


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 183295
NCBI 3330

Vauged kuz' vai Hahksinine kuz' (latin.: Picea glauca) om Kuz'-heimon puiden erik.

Pohjoižamerikan meczonan levitadud erik. Kazvab Kanadadme, AÜV:oiden pohjoižen i pohjoižpäivnouzman štatoiš, Aläskas.

Londuses kazvab hüvin meriklimatas i kontinentaližes klimatas, seižui kovad tal'ved, kuivaigad i tulleid vaste. Ei tarbhaiče sättujid mahusid, voib kazda vägetomil mahusil i letemail. Pölün- i gazanvastaine enamba mi järgeline kuz'. Londuseline pu andab tomud joga kevädel nedalin hätkte kahesavoččes igäspäi, no om sortuid tomuta.

Kazvatadas mail'madme dekorativižeks kazmuseks üksin i sarikoin, enamba mi kümne sortud. Om penid honuzformid (bonsai), ned oma perspektivižed kivimägeihuziden täht.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Igähižvihand kavag'pu, täuz'kaznu 15..20 m kortte, 40 metrhasai harvoin. Tüven sanktuz oleleb ühthe metrhasai. Kor' om hoik kärpiškoikaz. Neglanvuiččiden lehtesiden piduz om 12..20 mm, neglan profil' om romban forman. Kavagen muju om sinižvihand ülähäs i sinižvauged alahakspäi.

Noren pun kron om kaid konine, kändase cilindrižeks vanhil puil. Käbud kazdas 3..7 sm pitte i 2,5 santimetrhasai sankte, vihandad vai rusttan polhe, küps käbu om koričman mujun.

  • Picea glauca var. glauca
  • Picea glauca var. densata
  • Picea glauca var. albertiana
  • Picea glauca var. porsildii