Pu

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Pud (üks'lugu latin.: árbor) oma äivoččed kazmused kovanke sarakoičijanke (päiči pal'mas) tüvenke, kazmusen üks' elonformišpäi.

Vl 2015 kaik oli 3 trillionad puid Mal, mülütihe niid läz 60 tuhaze erikoid. Kaikiš enamb puid om Venämas — mail'man videndez (640 mlrd). Toine videndez om Kanadas (300 mlrd) i Brazilijas (300 mlrd). Puiden mail'man lugumär poleneb, kadob 15 mlrd joga vodel mecan čapatesen i klimatan vajehtusen tagut, i kacmata sihe, miše nece londuseline vara udištase. Čaptas mecad samha pumaterialad i cellülozad, ottas kävutamižhe niid sauvondas, bumagan i puhthan ekologižešti pakuitesen tehmižes.

Klassifikacii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Jagadas puid lehtesiden toižendan mödhe — kavag'pud i lehtpud, mugažo lehtesiden elon hätkeližusen mödhe: lehtištonlanktendanke i igähižvihandad. Pud jagasoiš arealan mödhe: tropižed, ned elädas läz ekvatorad, i venon vönen, niiden leviganduz om edahan ekvatoralpäi.

Puiden klassifikacii om kävutandan mödhe: södabidenke ploduidenke ristitun täht — plodpud, andajad pumaterialid — arvokahad da kalližarvoižed pud, laivansauvomižen täht.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]



Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.