Ma

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Apolon-17:n Man fotokuva.
Man astronomine znam.

Ma (latinan kelel: Terra) om koumanz' planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas, kaikiš jaredamb diametran, vedusen da tihedusen mödhe Maižen gruppan planetoiden (Merkurii, Vener, Ma i Mars) keskes. Matk Maspäi Päiväižehesai om 149 597 887 kilometrad vai 1 astronomine ühtnik. Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 365,26 päiviš. Mugažo se punose ümbri ičeze värtmudes da tegeb kogonaine punond 23 časuiš 56 minutoiš i 4.091 sekundoiš. Mal om üks'jäine londuseline kaimdai — Kudmaine. Keskmäine matk Man keskusespäi Kudmaižen keskushesai om läz 384 467 kilometrad. Mal om ičeze atmosfer, kudambha mülüdas azot (78,08 %), hapanik (20,95 %), argon (0,93 %) i toižed elementad.

Man pind om 510 072 000 nellikkilometrad. Necišpäi 70,8 procentad om Manvaldmeren veded. Manvaldmerhe mülüdas Atlantine, Indine, Jä-, Suvi- da Tün' valdmered. Valdmered da sal'med jagadas kuivmad kontinentihe: ned oma Afrik, Antarktid, Avstralii, Evrazii, Pohjoižamerik, Suviamerik. Tedoližed andmused ozutadas, miše Ma om sänus Päiväižen sumegusespäi läz 4,54 milliardad vozid tagaze. Elo om tulnu Male läz 3,5 milliardad vozid tagaze.

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.