Argon

Kolb argonanke

18	0 0 0 0 8 8 2
Ar 39,948
Argon

Argon (mugažo latinan kelel, znamoitas Ar), om kahesatoštkümnenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

Argon om levitadud Man atmosferas, sen koumanz' element mülün mödhe (0,934%; 1,288% massan mödhe), mail'mas — 0,02% massan mödhe.

Anglijalaižed Uil'jam Ramzai-himik i Lord Relei-fizikantedomez' (Džon Uil'jam Strett) avaižiba ut elementad il'mas vll 1893−1894 himižel reagiruindan kodvindal i spektroskopijan abul. Hö saiba vn 1904 Nobelän premijoid himijas i fizikas inertižiden gazoiden avaiduses. Element om nimitadud amuižgrek.: ἀργός-sanaspäi argos «lašk», «vitk», «aktivitoi».

Fizižed ičendad

Argon om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta.

Atommass — 39,948. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, −186 C° lämudel) — 1,40 g/sm³. Suladandlämuz — 83,81 K (−189,34 C°). Kehundlämuz — 87,30 K (−185,85 C°).

Man atmosferan argon kogoneb koumes stabiližes izotopaspäi: ³⁶Ar (0,337%), ³⁸Ar (0,063%), ⁴⁰Ar (99,600%). Kosmine argon mülüb ⁴⁰Ar-izotopad vähän lujas, sikš miše nece izotop sündub Mas kalijan-40 čihodamižes. Tetas 21 ratud radioaktivišt izotopad 30..35, 37, 39, 41..53 atommassanke, i voib olda üks'jäine ^32mAr-izomär.

Kävutand

Sadas il'maspäi laptaližeks produktaks hapanikan puhtastamižen jäl'ghe. Ottas kävutamižhe kaičijaks inertižeks atmosferaks, lämoinpalon sambutimiš, ühthekeitandan aigan i lazeriš. Argon kävutase pakuitezgazaks, om registriruidud sömližaduseks nomer E938.

Irdkosketused

• Argon webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz argonas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)