Argon

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kolb argonanke.
18
0
0
0
0
8
8
2
Ar
39,948
Argon

Argon (mugažo latinan kelel, znamoitas Ar), om kahesatoštkümnenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.

Argon om levitadud Man atmosferas, sen koumanz' element mülün mödhe (0,934%; 1,288% massan mödhe), mail'mas — 0,02% massan mödhe. Anglijalaižed Uil'jam Ramzai-himik i Lord Relei-fizikantedomez' (Džon Uil'jam Strett) avaižiba ut elementad il'mas vll 1893−1894 himižel reagiruindan kodvindal i spektroskopijan abul. Hö saiba vn 1904 Nobelän premijoid himijas i fizikas inertižiden gazoiden avaiduses. Element om nimitadud amuižgrek.: ἀργός-sanaspäi argos «lašk», «vitk», «aktivitoi».

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Argon om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta.

Atommass — 39,948. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, −186 C° lämudel) — 1,40 g/sm³. Suladandlämuz — 83,81 K (−189,34 C°). Kehundlämuz — 87,30 K (−185,85 C°).

Man atmosferan argon kogoneb koumes stabiližes izotopaspäi: 36Ar (0,337%), 38Ar (0,063%), 40Ar (99,600%). Kosmine argon mülüb 40Ar-izotopad vähän lujas, sikš miše nece izotop sündub Mas kalijan-40 čihodamižes. Tetas 21 ratud radioaktivišt izotopad 30..35, 37, 39, 41..53 atommassanke, i voib olda üks'jäine 32mAr-izomär.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sadas il'maspäi laptaližeks produktaks hapanikan puhtastamižen jäl'ghe. Ottas kävutamižhe kaičijaks inertižeks atmosferaks, lämoinpalon sambutimiš, ühthekeitandan aigan i lazeriš. Argon kävutase pakuitezgazaks, om registriruidud sömližaduseks nomer E938.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]